Tallinna Ülikooli koostöö Lastekaitse Liidu projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“

Kerstin Kööp, Tallinna Ülikooli lektor

Tallinna Ülikool on olnud Lastekaitse Liidu pikaajaline koostööpartner. Kui „Kiusamisest vabaks!“ metoodika Eestis käivitus, loodi Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi õppekavasse valikaine “Sotsiaaalsed suhted ja meeskonnatöö lasteaias”, mis on aastate jooksul olnud üliõpilaste seas väga populaarne. Sellest õppeaastast on aine ülikooli õppekavas juba kohustuslik.

 Loengu raames käsitletakse „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat, tutvustatakse üliõpilastele metoodika vahendeid ning külastatakse lasteaedu, kus õpetajad tutvustavad praktilisi viise metoodika läbiviimiseks rühmas. Selle tulemusena on üliõpilasel tööle asudes juba esmased teadmised “Kiusamisest vabaks!” metoodikast. Kuna Eestis on liitunud juba üle 400 lasteaia, siis võib eeldada, et enamus praegustest üliõpilastest puutuvad oma tulevases töös metoodikaga kokku. Lisaks sellele, et ülikoolis üliõpilastele metoodikat tutvustatakse, on nad huvitatud ka metoodika rakendamisest ning selle tulemustest lasteaias. Igal aastal kaitstakse mitmeid lõputöid “Kiusamisest vabaks!” metoodika teemadel.

 „Kiusamisest vaba lasteaed on lasteaed, kus mitte kunagi ei kiusata“

Näiteks kaitses 2015. aastal oma bakalaureusetööd Triinu Lepp teemal „Eelkooliealiste laste arusaam projektist „Kiusamisest vabaks!““. Kui eelnevatel aastatel oldi põhjalikult uuritud nii õpetajaid kui lapsevanemaid, siis selles uurimuses oli fookus lastel. Töö eesmärgiks oli välja selgitada laste arusaamad metoodikast „Kiusamisest vabaks!“ Laste arvamuste teada saamiseks viidi läbi individuaalsed intervjuud nende lastega, kes olid metoodikaga kokku puutunud vähemalt kaks aastat. Kokku intervjueeriti 30 5-6-aastast last.

 Intervjuudest selgus, et  „Kiusamisest vabaks!“ metoodika sisu on lastele huvitav ja mänguline, tegevused ja õppemeetodid on lapsi ühendavad ning nende suhtlemisoskusi arendavad. „Kiusamisest vaba lasteaed“ on laste silmis lasteaed, kus mitte kunagi ei kiusata. Enamus vastanutest kinnitasid, et programmi rakendades on rühmas kiusamine vähenenud.

 Koosolek annab võimaluse öelda, mis meeldib ja mis mitte

 Lapsed peavad karude koosolekuid väga tähtsaks ja ootavad neid väga. Karude koosolekul räägitakse oma muredest ja rõõmudest, sõprusest ja arutletakse vestluskaartide üle. Vestluskaartidel olevate piltide juures räägitakse, milline käitumine on õige ja milline vale ning lapsed arutavad, mida keegi pildil teeb ja tunda võib.

Näide: Mulle meeldib, et siis saab jutustada, mis sulle meeldib ja mis ei meeldi. Ja kui oled kurb, siis saab kohe oma mure karule rääkida. Kui keegi unustab oma mänguasja koju, siis karu lohutab. 

Paljude laste jaoks on karude koosoleku üks meeldivamaid ja oodatumaid tegevusi massaaž, sest see on hea, mõnus, lõõgastav ja vahel ka kõditav. Samas oli vastajate seas ka laps, kes ütles, et talle ei meeldi, kui keegi teda puudutab ning seetõttu tema massaažist osa ei võta.

 Lillat värvi karu sobib nii poistele kui tüdrukutele

Üle poolte lastest leidsid, et Sõber Karu jälgib rühmas nende käitumist. Laste arvates on Sõber Karu hea nõuandja, kui on mure või probleem. Väikese karu tähtsust hindasid pea kõik lapsed, sest karu vaatab, et keegi ei lööks, kuulab muret, temaga saab mängida ja tuletab lastele sõpru meelde. Mõned lapsed oskasid põhjendada ka karu lillat värvust.

Näide: Kui need karud oleksid kõik roosad, siis poistele ei sobi, nemad tahaksid kohe näiteks sinist värvi. Keegi ei hakka vaidlema, kui on lilla värv, see sobib nii poistele kui tüdrukutele.

Lapsed leidsid, et karude koosolek on laste käitumist paremaks muutnud. Tüdrukud tõid välja, et poisid ei karju enam nii palju ja keegi ei tee haiget. Leiti, et kõik on rõõmsad, mängivad omavahel ja räägivad rohkem.

Artikkel ilmus sügis 2015 ajakirjas Märka Last.