Põnev mäng paneb sügavalt mõtlema

Tiia Kõnnussaar, Tartu Ülikooli Eetikakeskus

Oled sattunud laste konflikti keskele. Kuidas käitud: kas a) ignoreerid lapsi, b) saadad nad laiali ega tunne huvi, kes alustas ja miks, c) määrad kõigile karistuse või d) püüad lastega koos arutada, millest tüli alguse sai?

Ja mis kõige tähtsam: miks valid ühe või teise käitumisviisi?

Ülaltoodu on ruumi kokkuhoiu mõttes lihtsustatud näide „Õpetajate väärtuste mängust“ ja sellega koos käivast koolitusest, mida „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ liikumisega ühinenud koolides Tartu Ülikooli eetikakeskus läbi viib. Mängus osalevad koolipere liikmed saavad põhjalikult arutada, kes tekkinud konfiktis kuidas käitub; üksteisele oma vaatenurka seletada ja teisi kuulata ning lõpuks ka teada, millised väärtused peituvad valitud käitumisviisi taga. Mängus esitatud dilemmade üle arutlemisel on mitu head tulemust, ütlevad mängus osalenud õpetajad ja teised koolipere liikmed. See õpetab endasse vaatama ja end analüüsima, oma kolleege paremini tundma, kuulama, rääkima, austama teise seisukohti ja oma arvamust paremini selgitama, kirjutavad õpetajad tagasisidelehtedel.

Miks seda kõike vaja on?

Vaikimine on heakskiit

Koolikiusamine ei ole midagi Eestile ainuomast – kiusamine on fenomen, mis esineb laste hulgas üle maailma. On teada, et selle tagajärjed on rasked nii kiusatavatele kui kiusajatele. Kiusatavate laste vaimne ja sotsiaalne tervis saab kahjustada; neil on suurem oht ka täiskasvanueas kahjustavatesse olukordadesse sattuda. Uurimused näitavad ka, et kiusajatel on nooruki- ja täiskasvanueas  ligi neli korda suurem kuriteo sooritamise risk.  Koolist alguse saanud käitumismustrid kanduvad edasi täiskasvanute maailma ja kannavad negatiivset mõju nagu vette visatud kivi tekitab enda ümber lainetuse.

Eestis on Põhjamaade eeskujul loodud kiusamise vähendamiseks tõhus ühisrinne. Lastekaitse Liidu eestvedamisel on koolidesse ja lasteaedadesse jõudnud programm „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“, mida rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored”.

Tartu Ülikooli eetikakeskus viib projektiga liitunud koolides läbi väärtuskasvatuse koolitusi. Põnevaks teeb eetikakeskuse koolituse asjaolu, et see viiakse läbi koos „Õpetajate väärtuste mänguga“ – mängus toodud koolieluga seotud dilemmade lahendamine paneb mängus osalejad teinekord üsnagi kirglikult arutama ja lahendusi otsima.

Eetikakeskuse väärtuskasvatuse koolitus on mõeldud tervele koolile – võrdselt on osalema oodatud nii vanema astme füüsikaõpetaja kui ka garderoobi- ja söögitädi. Väärtuskasvatus ja -arendus hõlmavad ju tervet kooli, kogu kooliperet.

 Mängides arutleme väärtuste üle

 Iga koolis töötava inimese asi on märgata kiusamist ja osata sellega kokku lepitud moel toime tulla.

Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ toetub neljale alusväärtusele –hoolivus, ausus, sallivus ja julgus. Väärtuskasvatuse koolitus aitab kooliperel läbi mõelda, kuidas iga kooli töötaja nende väärtustega suhestub.

Kas need on märgatavad ja esil ka tegelikus koolielus?

Siiri Aiaste, Kuristiku Gümnaasiumi õppealajuhataja meenutab augusti lõpus toimunud väärtuskasvatuse koolitust.  Koolitaja  Aivar Zimmermanniga  arutleti väärtuste üle ja räägiti nende erinevast tõlgendamisest. Kuidas käituda, kui õpetaja satub õpilastega keerulistesse situatsioonidesse?

„Me püüdleme ühiskonna poole, kus kõik on ilus ja soovime erinevusi väärtustada, aga mõnikord on seda raske teha,“ tunnistab Siiri Aiaste. „Eestlane on ju üldselt konservatiivne inimene, uue suhtes umbusklik ja ettevaatlik. Arutasime selle üle, kuidas käituda, kui tegu on teisest rassist või nahavärviga inimesega, jne. Jõudsime järeldusele, et tuleb murda müüte.“

Koolipere mängis ka väärtuste mängu. „Meil oli kaheksa võistkonda ja saime kõik palju punkte. Koolitaja ütles pärast, et meil on kokkuhoidev ja üksmeelne kollektiiv ning üsna sarnased vaated. Ja nalja sai ka.“

 Artikkel ilmus sügis 2015 ajakirjas Märka Last.