Kiusamise fenomen

Kiusamise kuvand on viimastel aastatel muutumas. Uurijad käsitlevad kiusamist enam mitte üksikisiku probleemina, vaid kui sotsiaalset, kultuurilist ja suhetega seotud fenomeni.

Aastaid tagasi kippusid nii õpetajad kui lapsevanemad pidama kiusamist pigem üksikindiviidi iseloomuomaduste probleemiks, selgitades toimuvat väidetega nagu: „Ta haiseb ju ka kohutavalt“,„Ta on väga tundlik“ ja „Kui sa näeksid tema isa, saaksid aru, miks“. Tänapäeval peaksid sedasorti selgitused aga häirekella käivitama. Kiusamisele ei tohi otsida õigustusi.

Vastupidiselt varasemale arusaamisele kiusamisest, mis keskendus üksikisiku omadustele ja mitte kontekstile, mida esindab nt norra teadlane Dan Olweus, on tänaseks ilmne, et kiusamise puhul on tegemist rühmafenomeniga ja sotsiaalsete dünaamikatega ning see on tugevalt seotud kontekstiga. Seetõttu tuleb tähelepanu pöörata kõikidele osapooltele ja nende koosolemise viisidele (Kofoed ja Søndergaard, 2009).

Kiusamise mehhanism

Lühianimatsioon “Why does bullying occur?” (Miks toimub kiusamine?) illustreerib teadlaste järeldust, et kiusamine on grupinähtus ehk rühmafenomen, mitte ohvri isiklike omaduste või välimusega seotud probleem. Iga laps võib sattuda nii kiusamise ohvriks kui kiusajaks.

Kiusamine saab toimuda ainult siis, kui pealtvaatajad toimuva otseselt või kaudselt heaks kiidavad ja sellele ei reageeri. Kui last rühmas kiusatakse, peegeldab see rühmasuhteid, kus keegi ei saa end turvaliselt tunda, kuna kardetakse ise ohvriks sattuda. Kiusamise halvad tagajärjed on nii ohvril, kiusajal kui ka pealtvaatajatel. Seetõttu keskendub “Kiusamisest vabaks!” lasterühmale tervikuna ja selle sotsiaalsele keskkonnale, mis peab olema väärtustepõhine ja suunatud rõõmsale koosolemise-emotsioonile.

Kiusamise tunnused

Et kiusamise ennetamisega väikelaste rühmades efektiivselt töötada, peab selge olema kiusamise definitsioon: kiusamine on grupis toimuv ühe inimese süsteemne tahtlik kahjustamine või eiramine olukorras, milles ta on sunnitud viibima ja kus tal on end mingil põhjusel raske kaitsta.

Programmis „Kiusamisest vabaks!“ lähtume järgmistest kiusamise tunnustest.

• Kiusamine on grupifenomen – Kiusamine toimub rühmakoosluse sees ja selle ümber, kus mitmel osalisel on vähem või rohkem nähtavad rollid (ohver, kiusaja, pealtvaatajad, kaitsja).
• Kiusamine on süstemaatiline – Tegevused korduvad või on osa mustrist, toimudes pikema aja vältel.
• Kiusamine on tahtlik – Tegevused on teadlikult korraldatud, et panna ohvrit end halvasti tundma, mitte ettekavatsematult toimunud üksikjuhtumid.
• Kiusamine võib olla nähtav või varjatud – Ühelt poolt võib kiusamine tähendada narrimist ja füüsilist vägivalda, teisalt võib see toimuda varjatumalt, näiteks kedagi eirates ja tõrjudes ning tema kohta kuulujutte levitades, mistõttu on seda raskem tuvastada. Kiusamine eeldab olukorda, kus võimuvahekorrad ei ole tasakaalus.
• Kiusamine leiab aset sotsiaalses olukorras, kust laps ei saa ära tulla – Sotsiaalne olukord on näiteks lasteaed või kool, kus laps on sunnitud viibima või mõni vabaajategevus, kus ta tunneb kohustust osaleda.
• Kiusamises on ebavõrdsed võimupositsioonid – Kiusamine eeldab olukorda, kus võimuvahekorrad ei ole tasakaalus.

Kiusamise liigid

• Verbaalne ehk sõnaline: narrimine, mõnitamine, ähvardamine, hirmutamine jne.
• Füüsiline ehk inimestevahelisest füüsilisest kontaktist tulenev: löömine, tõukamine, tee peal ees seismine, tegevuse takistamine, asjade peitmine jne.
• Varjatud sotsiaalne ehk seotud suhtlemisega: seltskonnast ja ühisüritustest välja jätmine, grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine, kuulujuttude levitamine, kehakeelega osatavate liigutuste tegemine jne.
• Küberkiusamine ehk tehnoloogiate ja seadmete abil toimuv: ebameeldivad postitused veebis, fotode loata üleslaadimine, libakontod, ähvardused ja narrimine SMS-i teel ning sotsiaalvõrkudes.