ÕPETAJA KÄITUMISSTIIL MÕJUTAB LASTEVAHELISI SUHTEID
- 1. oktoober 2021 |
- Uudised
Merit Lage
Programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja
Selles artiklis tuleb „õpetaja“ ühisnimetuse all juttu nii lasteaia- kui kooliõpetajatest, aga lisaks kõigist neist täiskasvanutest, kes oma tööl lastega kokku puutuvad: kokatädid, õpetajaabid, raamatukoguhoidjad, direktorid jt.
Suurte inimeste käitumine mõjutab lastevahelisi suhteid kas kiusamiskäitumist ennetavalt või hoopis seda provotseerivalt.
Täiskasvanute kasvatus- ja käitumisstiilid saab jagada nelja gruppi kahe omaduse alusel. Niisuguse jaotuse töötas algselt välja kliiniline ja arengupsühholoog ning uurija Diana Blumberg Baumrind, käsitledes vanemlusstiile. Ajapikku on neid täiendatud ja laiendatud. Selline jaotusmudel annab hea aluse enese käitumise analüüsimiseks kas üksi või koos kolleegidega.
Joonisel on Norra õpetaja Pål Rolandi käsitlus täiskasvanute käitumisstiilidest, mida kõik programmi „Kiusamisest vabaks!“ kasutajad teavad: seda tutvustab programmi käsiraamat.
Mudeli aluseks on kaks telge, kus kõrge tähendab sooja ja hoolivat suhtumist ning madal külma, ükskõikset või lausa hoolimatut suhtumist:
- vastutus- ja kaitsetelg näitab täiskasvanu vastutuse võtmise ja laste kaitstuse määra;
- suhtetelg näitab lastesse suhtumise määra.
Autoriteetset käitumisstiili kasutavad täiskasvanud on soojad, autentsed ja hoolivad. Võttes vastutuse lastega heade suhete loomise ning säilitamise eest, väldivad nad kahjustamast nii ennast kui teisi. Nad töötavad teadlikult positiivsete suhete arendamise nimel, juhendavad kindla käega ning läbisaamine on soe ja usalduslik. Sellest tingituna on lapsed sõnumitele ja kaitsele vastuvõtlikud. Autoriteetsete täiskasvanute sõnad ja teod on omavahel vastavuses, mis tagab vastastikuse hea ja turvalise sideme. Täiskasvanud kuulavad laste arvamusi ning ja lasevad neil, kus vähegi võimalik, olukordi mõjutada, aga võivad ka otsustavalt keelduda või keelata. Nad jäävad endale kindlaks ka siis, kui lapsed neile mittemeeldivatele otsustele reageerivad negatiivselt, näiteks vihastamisega.
Lapsed, kes kogevad niisugust käitumisstiili, tulevad sotsiaalselt kõige paremini toime.
Järeleandvat käitumisstiili kasutavate täiskasvanute väljendusviis on ebaselge, neil on raske esitada konkreetseid nõudmisi, sõlmida kokkuleppeid ja jälgida nendest kinnipidamist. Kuigi püütakse jääda igas suhteolukorras mõistvaks ja käituda toetavalt, võib järeleandvatel täiskasvanutel tekkida raskusi end selgelt väljendada, lapsi kaitsta ja jääda oma nõudmistes järjekindlaks.
Selline käitumisstiil põhjustab lastes rahutust ja ebakindlustust, sest neil puudub kindel teadmine, kuidas täiskasvanu võib millelegi reageerida.
Ükskõikset käitumisstiili kasutavad täiskasvanud tunnevad positiivsete suhete ülesehitamise vastu kasinat huvi. Nad on normide, nõudmiste ja kaitse pakkumise osas vähe kohalolevad ning hajuva tähelepanuga selle vastu, kuidas lastel läheb või mida nad teevad.
Selliste täiskasvanutega tihedalt kokku puutuvatel lastel võib esineda positiivsete suhete loomisel probleeme. Nad ei pruugi omandada oskust hilisemas vanuses teiste inimeste sõnumeid vastu võtta ja nõudmisi täita.
Autoritaarset käitumisstiili kasutavad täiskasvanud ei võta laste seisukohti ja arvamusi arvesse. Neil on vajadus omada igakülgset kontrolli ja seada kindlaid raame, mis ei arvesta vastaspoole seisukohti. Autoritaarsete täiskasvanute mõjukuses on rohkem külmust kui soojust. Taoline suhtluslaad võib lastes põhjustada suurenenud agressiooni ja vastuseisu.
Just niisuguse käitumisstiili tulemusel tekivad kinnise olekuga nn “nähtamatud“ lapsed.
Neist neljast käitumisstiilist soovitab programm „Kiusamiseks vabaks!“ esimest. Kõige paremini suudab just autoriteetne täiskasvanu edendada lasterühma heaolu ja positiivsete suhete kujunemist, sest arvestab nii laste kui ka täiskasvanute vajadusi ja õiguseid.
Uuringud näitavad, et autoritaarses keskkonnas, kus on palju pingeid ja pahandamisi, kujuneb lastes pikemas perspektiivis välja maailm, kus tuntakse häbi, hirmu ja stressi. Selline keskkond võib soodustada ja provotseerida ka kiusamist. Et lapsed oma käitumist muudaksid, tuleb täiskasvanutel sagedase taplemise asemel keskenduda laste tarvete nägemisele ja tunnustamisele. Isegi kui pole võimalik nende kõiki vajadusi täita, aitab toetav hoiak kaasa positiivse keskkonna loomisele. Siit edasi on hõlpsam innustada lapsi teistmoodi reageerima ja hoolitseda selle eest, et nad tunneksid ennast hinnatuna.
Analüüsiülesanne õpetajatele ja lapsevanematele
|
