Sõber Karu liitrühmas

Kuidas teha „Kiusamisest vabaks!“ programmi raames tööd samaaegselt erinevas vanuses lastega? Lugu on veidi muinasjutulises aastalõpumeeleolus, jutustatud läbi Sõber Karu silmade ja suu, autoriks kauaaegselt liitrühmas töötanud lasteaiaõpetaja ja „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja Mariana Koho.

Tere, sõbrad!

Mina olen karu. Sõber Karu. Väike lilla Sõber Karu. Ma tahan Teile rääkida kuidas mina elan.

Mina elan armsas lasteaiarühmas, kus käivad väga erineva vanusega lapsed. Osad on päris pisikesed, kellel on alles mähkmed jalas. Osad juba suured, kes õpetajaga kirjaeelharjutusi teevad. Nad on ikka väga erinevad küll. Sama erinevad on ka minu sõbrad siin karude majas. Mõnedel on heegeldatud riided, mõnel õmmeldud. Ühel karul oli alguses ajalehest vest seljas.

Siia rühma tõi meid postiljon. Ma mäletan, kui lapsed avasid kasti ja meid nägid. Nad olid ikka üllatunud küll. Ja väga rõõmsad. Ah jaa, pidin Teile rääkima kuidas ma siin liitrühmas elan. Hästi, isegi ülihästi! ????

Hommikul, kui mõni väiksem laps ei taha emast, isast lahti lasta, meelitab õpetaja Mariana teda minuga. Ta ütleb nii: „Pille, ütleme  emale „Head tööpäev!“ ja lähme vaatama, mida Sõber Karu teeb?“.  Tavaliselt see toimib. Ja mina, Sõber Karu, tunnen ennast siis nii tähtsana. Pille võtab mu karumajast välja ja hakkab minuga mängima. Mina saan ka siis osaleda tema mängudes.

Tavaliselt neljapäeviti, toimub karude koosolek. Lapsed alustavad koosolekut tervitusluuletusega. Nad hoiavad meil käppadest kinni: laps-karu-laps-karu jne kuni ring on koos. Järgmiseks arutlevad lapsed vestluskaartide põhjal. Siis istume meie oma lapse süles tähtsalt. Õpetaja küsib küsimusi ja lapsed vastavad. Eks ikka suuremad lapsed, kes lähevad sügisel kooli või need, kellel on koolini veel üks aasta, nemad räägivad rohkem. Väiksemad lapsed istuvad alati suurte vahel ja vaatavad, mida suured teevad ja kuidas käituvad. Õpetaja Mariana on alati öelnud, et väiksemad vaatavad suuremaid, sest nad on nende suured sõbrad.

Mõni päris tilluke laps, kes meil rühmas on, istub õpetaja abi või õpetaja süles. Seal tahab ju igaüks istuda! Mäletan, et ükskord hakkas ju üks pisike nutma, kui nägi, et õpetaja abi süles oli juba üks pisike laps. Teate, mis siis õpetaja abi tegi? Pani ühe lapse ühe jala peale ja teise lapse teise jala peale. ????

Kui nad on vestluskaardiga lõpetanud, juhtub midagi põnevat. Iga suur laps istub ühe väikse lapse taha ja teeb talle massaazi. Enne küsib ikka, kas too soovib massaazi või ei. Ma ei tea, mida väiksemad lapsed vastavad, ma hästi ei kuule nii kaugele. Aga ju siis lubavad, sest massaazi nad teevad. Suur väiksemale. Õpetaja loeb ette ühe toreda loo ja näitab liigutusi ette.

Kui suur on väiksemale ära teinud, ütleb suur väiksemale : „Aitäh, et sa soovisid massaazi.“ Ja väiksemad lähevad koos õpetaja abiga karude koosolekult ära. Teistele tegevustele.

Suurtel on nüüd oma privaataeg õpetajaga, nemadki saavad oma massaazi kätte. Ja saladuskatte all võin öelda, et olen märganud, et õpetaja võtab suurtele hoopis teise luuletuse. Ikka sellise, mis on vanematele lastele eakohane. Õpetaja loeb ette toreda loo ja suured, kes on end paaridesse võtnud, teevad teineteisele massaazi. Õpetaja loeb veelkord ette, sest paarilised vahetavad rollid: see laps, kes enne oli tegija, on nüüd massaazisaaja.

Jaa, aega kulub, aga nii on kõik rahul. Ja see ongi kõige tähtsam. Ükskord, kui õpetaja luges ette K. Kanguri „Tantsulugu“, oli nii palju nalja, et massaaz ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Mingid potid ja pannid tahtsid tantsu keerutada. Niipalju siis karude koosolekust.

Õpetajad lubavad lastel meid ka kaissu võtta. Ja oi seda sebimist, kui mõni meist voodisse jääb ja teda pärast oma korterisse tagasi ei panda. Lapsed hoolitsevad ju meie eest ka!

Õhtuti me osaleme ka mängudes. Meile on ehitatud mitmekordseid maju ja uhkeid losse.

 Jaa, mina elan hästi. Isegi ülihästi! ????????

Varsti plaanin ma teiega jagada, kuidas ükskord suured lapsed tegid õpetaja Marianale toreda üllatuse, kus suur Sõber Karu oli peaoasaline, siis kirjutage mulle! Hoolivust, sallivust, austust ja julgust!

Teie Sõber Karu