Mida näitab „Kiusamisest vabaks!“ metoodika tulemusuuring?

Leida Talts, „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ uuringute hindamis- ja monitooringurühma juht, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor

 „Kiusamisest vabaks!“ metoodika tulemusuuringute eesmärgiks on saada tõenduspõhist tagasisidet  metoodika väärtusest ja rakendatavusest koolides ning lasteaedades. Seejuures keskendutakse nii rahulolule koolitustega kui meetodi rakendamisele ja selle mõjule õpetajate, laste ning lapsevanemate vaatenurgast.

Eesmärgiks on kujundada positiivseid, kiusamisolukordi ennetavaid sotsiaalseid suhteid lasteaiarühmas ja kooliklassis, pannes erilist rõhku selliste väärtuste nagu hoolivus, austus, sallivus ja julgus kujundamisele.  „Kiusamisest vabaks!“ on Taanist pärit kiusamist ennetav metoodika, mida kasutatakse aktiivselt 2/3 Eesti lasteaias ning 81 koolis. Taanis on metoodika kasutamine osutunud väga efektiivseks, mida tõestavad metoodika rakendamisega käsikäes käivad uuringud. Ka Eesti lasteaedades ja koolides läbiviidud uuringud näitavad olulisi positiivseid tendentse, mis toovad esile muutused laste, õpetajate ja lastevanemate hoiakutes ning kiusamisolukordadega toimetulekus.

Ootused metoodika positiivsele mõjule olid nii lapsevanemate kui õpetajate hulgas kõrged, sest igapäevane praktika näitab, et kiusamisjuhtumeid esineb nii lasteaedades kui  algklassides igapäevaselt. Pooled vastanutest lootsid, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika mõjutab positiivselt kogu lasteasutuse õhkkonda ning 2/3 õpetajatest ja lapsevanematest lootis, et metoodika tegevuste toel muutuvad lapsed üksteise suhtes tähelepanelikumaks ja hoolivamaks. Õpetajate esialgne mure vanemate vähesest huvist ei osutunud õnneks tõeks-vastupidi, lapsevanemate häälestatus ja konkreetsed ootused olid õpetajate omadest veelgi kõrgemad. Vanemad pidasid väga oluliseks alustada kiusamist ennetavate tegevustega võimalikult varakult, mil probleem ei ole veel kuigi terav. Samuti on lastevanematel suur usk õpetajate pädevuse arengusse kiusamisolukordi märgata, sekkuda ja ennetada.

Hinnang metoodikale. Valdav enamik õpetajaid leidis, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika täiendab edukalt nende repertuaari positiivse suhtlusõhkkonna loomisel ja kiusamise ennetamisel. Lapsed õpivad sotsiaalseid olukordi teadlikumalt mõtestama, emotsioone ära tundma ja empaatiat väljendama. Metoodika eripärana mängib olulist rolli karude vahendav funktsioon (karude kaudu on lihtsam probleemolukordi analüüsida). Samuti on pehmel karul juba iseenest hoolivust võimendav tähendus, sümboliseerides positiivseid emotsioone, pehmust ja armsust.

 „Kiusamisest vabaks!“ metoodika praktiseerimine

Mõnekuise metoodika praktiseerimise järel on tõusnud nende õpetajate hulk, kes enne olid pigem kahtleval seisukohal, kuid nüüd usuvad oma võimalusse kiusamist ennetada enam. Näiteks oli õpetajate hinnang laste julgusele ja sekkumisaktiivsusele tõusnud. Võrreldes koolituseelse perioodiga on enim  vähenenud kaaslaste ignoreerimine ja mängust välja jätmine, samuti asjade äravõtmine jms häirimine . Märgatavalt on vähenenud ka suusõnaline kiusamine – õrritamine, narrimine, mõnitamine (-23%) ning füüsiline vägivald (-17%).

Õpetajate hinnangul on kõige ladusamalt kulgenud hoolivuse ja sallivuse juurutamine. Samuti tõusis märgatavalt laste aktiivsus ja julgus ebaõiglusele vahele astuda ning kiusamisele taunivalt reageerida. See on oluline tulemus, sest kiusamist hoiabki üleval kõrvalseisjate passiivsus, paljudel juhtudel ka heakskiitev hoiak.

Artikkel ilmus sügis 2015 ajakirjas Märka Last.