KIUSAMISEGA TULEB TEGELEDA ENNETAVALT

Aleksandra Munts-Avajõe, Saskia Muru
Programmi „Kiusamisest vabaks!“ koordinaatorid

Kiusamise ohvriks võib sattuda iga inimene, sõltumata rahvusest, isikuomadustest, välimusest või east. Kurvastavalt sageli kannatavad selle all rohkem või vähem varjatud kujul justnimelt lapsed. Koolikiusamise kontekstis teavad tihtipeale ainult klassikaaslased, mis juhtus pimedas koridoris, kooli tualetis või bussipeatuses. Ometi sõltub enamasti just pealtvaatajate käitumisest, kaua kiusataval kannatada tuleb.

Pildil: programmi „Kiusamisest vabaks!” vestluskaart arutlemiseks õpilastega.

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika õpetab, et väärkohtlemist märganud lapsed ei tohiks jääda passiivseteks pealvaatajateks. Neil tuleks toimuvast esimesel võimalusel teatada täiskasvanuile või sekkuma ohutu olukorra puhul ise, öeldes: „Lõpeta!“, „Jäta rahule!“ või kasutada „Kiusamisest vabaks!“ stoppmärki.

Sekkuda on kergem ja tõhusam, kui seda teha koos teiste rühma- või klassikaaslastega, nt viia ohver kiusamise olukorrast eemale, kutsudes teda mängima vms.

Kuigi lastele õpetatakse konkreetseid käitumismudeleid, mida kiusamisjuhtumite puhul kasutada, pole need piisavad, kui ei toetuta seesmistele veendumustele. Nii programmi „Kiusamisest vabaks!“ kui ka riiklike õppekavade fookuses on kiusamise ennetamise vundamendiks eeskätt väärtuskasvatus. Oluline ongi just ennetamine, sest sekkumisvõimalustest saab küll olla teadlik, kuid päriselt kasutatakse neid siiski ainult siis, kui ei minda vastuollu oma seesmiste väärtushinnangutega.

Laste väärtuskasvatus püsib kolmel vaalal: haridusasutus, kodu ja ühiskond. Ühise tegutsemise nimel on nii koolidel kui koolieelsetel lasteasutustel omad spetsiifilised jooned, mille teostamisele „Kiusamisest vabaks!“ metoodika kasutus kaasa aitab. See ei ole haridusasutuste jaoks mitte lisatöö, vaid tööriist õppekava täitmiseks.
Programmi seisukohast on haridusasutuse roll kaaslasi toetava ja tunnustava õhkkonna kujundamine. Selle abil luuakse lastegruppides kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ja austavalt, kus hoolitakse ning vajadusel ollakse julged sekkuma ja kaaslast kaitsma.

Illustratsioon: Marko Pikkat

Väärtuste juurutamine toimub programmi „Kiusamisest vabaks!“ kaudu maast madalast ja läbi mänguliste tegevuste. Nii kogevad lapsed ise väärtuste olemust ja omandavad oskuse kõigi jaoks turvalises keskkonnas neid oma käitumises ning valikutes ka üles näidata.

Programmitegevustel osaleb alati Sõber Karu, kelle ülesandeks on meelde tuletada hea kaaslase mõistet, lohutada ja vajadusel olla laste hääletoru. Lastekoosolekutel – nn karukoosolekutel – on Sõber Karu abil kergem rääkida oma tunnetest ja kogemustest, arutada või mängida läbi võimalikke elulisi situatsioone. Sõber Karu aitab kaasa grupisiseste kokkulepete sõlmimisele selle kohta, kuidas käituda ühes või teises olukorras.

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavad haridusvaldkonna spetsialistid keskenduvad lastegrupile kui tervikule. Koosolemiserõõm ja kõigile lastele tagatud ühtekuuluvustunne on programmi väärtuste juurutamise võtmesõnadeks.

Lisaks Lastekaitse Liidu programmile „Kiusamisest vabaks!“ töötavad koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kiusamisvaba haridustee nimel Tartu Ülikooli eetikakeskus, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Noorteühing TORE, MTÜ Vaikuseminutid, Tervise Arengu Instituut, Eesti Õpilasesinduste Liit ja MTÜ Peaasjad. Igal koolil ja lasteaial on võimalik rakendada sobivaimat kiusamisvastast lähenemist.

KUST OTSIDA ABI VÕI KÜSIDA NÕU VÄLJASPOOL HARIDUSASUTUST?

Kiusamise pärast kannatavad lasterühmas või klassis kõik, mitte ainult ohver. Ka kiusamise pealtvaatajad võivad olla hirmul, et satuvad ühel päeval ohvrirolli.

Abivajajatele on vajalikku nõu ja toetust jagamas järgmised kontaktid.

• Kohalikud omavalitsused
  Lastekaitse põhirõhk on kohalikul omavalitsusel, kes korraldab laste kaitset nende rahvastikuregistrisse kantud elukohtade järgi ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse.Kohalike omavalitsuste kontaktid leiate veebilehelt www.eesti.ee.
• Lasteabi
  Ööpäevaringne tasuta teenus, kus nii laps kui ka täiskasvanu saab küsida nõu lastega seotud teemadel või teatada abivajavast lapsest.Telefon: (+372) 11 6111, www.lasteabi.ee
• Veebikonstaablid
  Internetiturvalisusega seotud nõustamine ja juhtumite lahendamine.
  • Andero Sepp (eesti keeles)
    Facebook: Veebikonstaabel Andero
    E-post: andero.sepp@politsei.ee
  • Jana Frolova (vene keeles)
    Facebook: Veebikonstaabel Jana
    E-post: jana.frolova@politsei.ee
• Rajaleidja keskused
  Õppenõustamisteenused; psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi nõuanded.Telefon: (+372) 735 0700, www.rajaleidja.ee
• Juriidilised konsultatsioonid Lastekaitse Liidu kaudu
  MTÜ Lastekaitse Liit korraldab koostöös Eesti Advokatuuriga tasuta nõustamist perekonnaõigust puudutavates küsimustes projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Eesti Advokatuuri liikmed nõustavad eesti ja vene keeles.Nõustamine – eelregistreerimisega – telefonil 631 1128 (E-R: 09.00-17.00) või liit@lastekaitseliit.ee; www.lastekaitseliit.ee
• Lasteombudsman
  Kaitseb laste õigusi koostöös avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega.Telefon: (+372) 693 8404, www.lasteombudsman.ee