Mida järgida lasteasutuses pildistamisel
- 5. juuni 2019 |
- Uudised
Igal kevadel õppeaasta lõpetamise ajal tehakse fotosid fotosid ja ka videosid. Ka igapäevane pildistamine ja salvestamine muutub aina tavalisemaks. Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitustel on kerkinud esile küsimused, kuidas ja millistel tingimustel on õige ja lubatud laste fotografeerimine ja nende isikuandmete jagamine. Kuigi Andmekaitse Inspektsioonja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on koostanud vastavaid juhendmaterjale, oleme koos nende asutuste spetsialistidega pannud lihtsas keeles lühidalt küsimuste-vastuste vormis kokku info, mis aitaks õpetajaid igapäevatöös. Vastuseid aitasid koostada HITSA jurist Raili Sassian ja AKI vaneminspektor Kadri Levandi.
Millistest põhimõtetest tuleb lähtuda lasteasutuses või koolis pildistamise puhul?
Lasteasutuses pildistamisel ja filmimisel tuleb lähtuda AKI juhendist kaamerate kasutamise kohta (peatükid 2, 3, 6, 12):
https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf
Millistel juhtudel võib lasteasutuses või koolis pildistada ilma, et lastelt või vanematelt oleks selleks nõusolekut küsitud?
Haridusasutus on üldjuhul avalik koht, kuid avalikuks ei saa pidada klassiruumis/rühmas toimuvaid tunde, mis on mõeldud kindlale grupile lastele, samuti duširuume, WCd jt privaatseks kasutamiseks mõeldud ruume. Haridusasutuse avalikus ruumis (nt õueala) ja avalikel üritustel (nt aktustel), võib ilma laste ja lastevanemate nõusolekuta avalikustamise eesmärgil pildistada-filmida, kuid eelnevalt tuleb tagada teavitus kohapeal, et isikutel oleks võimalus ise otsustada, kas soovivad kaamera ette jääda või mitte.
Pildistamiseks/filmimiseks ei pea küsima luba, kui tegemist on õppetegevuse osaga, näiteks esinemisoskuse arendamiseks lapse filmimine eesmärgiga filmi analüüsida ja lapsele tagasisidet anda.
Isiklikuks otstarbeks võib iga inimene haridusasutuses pildistada/filmida ilma eelnevat nõusolekut küsimata. Näiteks võib lapsevanem lasteaias oma last pildistada nii, et pildile jäävad ka teised lapsed ilma selleks teistelt lastevanematelt luba küsimata, samuti võib õpetaja omale mälestuseks klassis õpilaste tegevust filmide jms. Kindlasti ei hõlma isiklik otstarve piltide/videode avalikuks tegemist Internetis. Viimaseks on alati vaja pildil/videol olevate isikute, laste puhul seaduslike esindajate eelnev nõusolekut.
Eelpooltoodust ei tulene, et igaüks võib kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise või pildistamise õigust nõuda. Koolil ja lasteasutusel on õigus kehtestada reeglid oma territooriumil filmimise ja pildistamise kohta. Sellised reeglid peavad kindlasti olema kõigile kättesaadavad, vajadusel tuleb kasutada ka reeglitele viitavaid silte vms.
Millal peab pildistamiseks küsima nii lapse kui lapsevanema luba? Kas piisav on ühe lapsevanema luba?
Kui tegemist ei ole eelnevas punktis käsitletud olukorra või õppetegevuse raames pildistamise/filmimisega, siis reeglina võib pildistada/filmida üksnes juhul, kui selleks annavad nõusoleku kõik kaamera vaatevälja jäävad inimesed. Alaealise puhul peab nõusoleku andma lapse asemel tema seaduslik esindaja, kelleks reeglina on lapsevanem. Seejuures tuleb arvestada, et antud nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.
Perekonnaseaduse (§120 lg7) kohaselt, kui üks lapsevanem annab nõusoleku, siis teise lapsevanema nõusolekut eeldatakse, st piisab ühe lapsevanema loast lapse pildistamiseks. Samas on teisel lapsevanemal alati õigus antud nõusolek tagasi võtta ja kehtima jääb viimasena antud või tagasi võetud nõusolek.
Kuidas peaks lasteaed või kool küsima lastelt ja lapsevanematelt nõusolekut lapse pildistamiseks ja nende piltide kasutamiseks? Kas luba tuleb küsida enne iga pildistamist? Kas luba võib olla üldine, nt „Annan loa oma lapsest fotode ja salvestuste tegemiseks.“ Kas selliselt antud loa alusel võib fotosid üles laadida internetti avalikuks vaatamiseks? Kas on häid näiteid loa sõnastamise kohta.
Nõusolek peab olema selgesõnaline ja konkreetne kinnitus kirjalikus, elektroonilises või suulises vormis. Soovitav on alati küsida nõusolek kirjalikus vormis, kuna vaidluse korral lasub haridusasutusel kohustus tõendada, et vastav eelnevalt saadud nõusolek on olemas. Nõusoleku sõnastus peab olema lihtsas ja arusaadavas sõnastuses.
Vaikimist, eeltäidetud (märgistatud) lahtreid ning tegevusetust ei loeta nõusoleku andmiseks.
Nõusoleku vormis peab olema teave selle kohta, kes on isikuandmete töötleja ning millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse. Lisaks tuleb inimesele teatada võimalusest nõusolek tagasi võtta.
Üldine nõusolek „Annan loa oma lapsest fotode ja salvestuste tegemiseks“ ei ole piisav kuna siit ei selgu, millisel eesmärgil ja viisil lapsest tehtud fotode/video töötlemiseks antakse luba, nt kas neid fotosid/videosid võib haridusasutuse fotopangas säilitada, kooli veebilehel või sotsiaalmeediakanalis avalikustada jms.
Võib küsida ka ühe nõusoleku, kui see katab kõik erinevad nõusoleku alusel fotode/videote kasutamise olukorrad. Iga kord kui fotosid/videosid kasutatakse eesmärgil, millele ei ole eelnevat nõusolekut saadud, tuleb saada uus nõusolek.
Nõusoleku sõnastamise näide:
Annan haridusasutusele nõusoleku töödelda oma lapse järgnevaid isikuandmeid järgmistel eesmärkidel:
- Lapse foto – pildistamine, foto salvestamine, hoidmine kooli fotopangas ja avalikustamine eesmärgiga jagada kooli veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites teavet kooli tegevuste kohta või lapse saavutuste avalikult esile tõstmiseks.
- …
Kas laste nägude katmine või hägustamine fotol asendab lapsevanema nõusolekut pildi kasutamiseks?
Isikuandmed on teave inimese kohta, millega teda saab otse või kaude tuvastada. Kui näo katmine/hägustamine tagab selle, et isik ei ole fotolt enam tuvastatav, siis ei loeta seda enam isikuandmete töötlemiseks ja nõusolekut foto kasutamiseks ei pea küsima. Kuid, kui esineb mõni asjaolu, mis sõltumata näo hägustamisest võimaldab isikut tuvastada, siis on tegemist isikuandmete töötlemisega ja on vajalik eelnev nõusolek.
Kas lasteasutuse või kooli juhtkond võib lastel, lapsevanematel ja külalistel asutuses pildistamise keelata?
Haridusasutus võib oma territooriumil kehtestada reeglid pildistamise ja filmimise kohta ning selguse huvides on väga soovituslik, et seda ka tehtaks. Avalikus kohas (nt aktusel, kooli jõulupeol jne) isiklikuks otstarbeks pildistamise/filmimise keelamiseks ei ole siiski alust ka sisereeglitega.
Kas ja millistel tingimustel võib õpetaja pildistada laste tegevusi ning neid fotosid jagada sama asutuse kolleegidega, sama rühma/klassi laste ja vanematega, oma töö tutvustamiseks väljaspool asutust, mõnes uuringus või projektis osalemisega seoses?
Igas sellises olukorras tuleb kaaluda, millisel eesmärgil fotosid tehakse ja jagatakse. Näiteks kui tegemist on õppetegevuse ja õppe-eesmärkide saavutamise osaga, siis ei ole vajalik eelneva nõusoleku küsimine. Kui tegemist on vabatahtlikus projektis/uuringus osalemisega, siis on eelnev nõusolek vajalik.
Kolleegidega võib pilte jagada, kui see on töö tegemiseks vajalik. Soovitatav on jagada nii, et fotod ei oleks kopeeritavad. Lastega ning nende vanematega piltide jagamisel peab arvestama, et mõni vanem ei pruugi olla nõus nende jagamisega teistega.
Kas õpetaja võib pildistada laste loomingut ja neid fotosid jagada (näiteks lisada asutuse kodulehele, ajaveebi, sotsiaalmeediasse või kasutada tööalastes esitlustes)?
Ka laste looming võib teatud juhtudel sisaldada isikuandmeid, kindlasti on tegemist isikuandmete töötlemisega, kui selline foto avaldatakse koos lapse nimega. Teose avalikustamisel nimele viitamist nõuavad samas reeglina ka autorikaitse normid. Seda, kas, kus ja millisel õiguslikul alusel loomingust tehtud fotosid võib jagada sõltub töötlemise eesmärgist. Andmekaitse Inspeksioon soovitab avalikustada isikuandmeid alati nii, et isikuandmeid avaldataks minimaalne (nt ainult eesnimi) ning avaldatu ei oleks otsingumootoritele avatud, sest see on alati isikuid vähemkahjustav viis.
Kui lasteaia või kooli kodulehel või avalikul sotsiaalmeedialehel on avaldatud fotosid, kas ja millistel tingimustel neid võib kasutada, edasi jagada?
Foto on teos ja allub autorikaitse reeglitele. Reeglina on kellegi teise teose kasutamiseks vajalik autori nõusolek. Kui teose autorit ei ole teada, siis peaks pigem loobuma selle kasutamisest või kasutamise korral kindlasti lisama viite allikale, kus kohast on foto saadud ning olema valmis foto koheselt eemaldama, kui autor seda nõuab. Kui foto on tähistatud mõne avaliku litsentsiga, nt Creative Commons litsentsiga, siis tuleb lähtuda vastavatest litsentsi tingimustest.
Sotsiaalmeediakanalites edasi jagamisel ei ole üldiselt piiranguid, kui postituse edasi jagamise võimalust ei ole sotsiaalmeediakanalis „kinni keeratud“. Samuti võib kodulehel olevat sisu jagada edasi, kui kodulehele on lisatud võimalus sisu otse jagamiseks nt sotsiaalmeedia kanalitesse.
Kuidas peaks käituma lapsevanem, kes ei soovi, et tema last või tema lapse loomingut lasteaias või koolis pildistatakse?
Sellises olukorras saab lapsevanem jätta vastava nõusoleku andmata, kuid sellise otsuse tegemisel peaks lapsevanem lähtuma esmajärjekorras lapse huvidest.
Lapsevanem ei saa ära keelata igasugust pildistamist, nt kui pildistamine on mingi õppekava täitmise tegevuse osa, siis ei ole tegemist andmete töötlemisega nõusoleku alusel ja seda ei saa lapsevanem ka ära keelata.
Materjalid:
Vikerraadio saade andmekaitsest: https://vikerraadio.err.ee/904264/meediatund-pildistamine-koolis-andmekaitse-ajakirjanduses
https://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2015/12/Fotod.pdf
Foto: MTÜ Lastekaitse Liit
Loe rohkem artikleid ajakirjast “Märka last”: https://issuu.com/ajakirjad/docs/02_2019_marka_last_v3
