“Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringu 1. etapp lasteaedades

“Kiusamisest vabaks!“ metoodika tulemusuuringu I etapp lasteaedades aitas kaardistada õpetajate ja lastevanemate ootusi ja hoiakuid nii kiusamise problemaatika kui metoodika rakendamise suhtes. Samuti võimaldas uuringu I etapp saada aimu laste sotsiaalsetest oskustest ja õpetajate tegutsemisviisidest. Kui uuringus osalenud õpetajad on saanud metoodikat mõne kuu vältel rakendada, on võimalik hinnata ka oodatud muutusi.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et õpetajate ja lapsevanemate arusaamad kiusamise olemusest ja selle ennetamise võimalikkusest on küllaltki sarnased.

Suhtumine on väga positiivne ja ootused optimistlikud, lapsevanemate puhul ühtlasemaltki soosivad. Loodetakse, et õpetajad omandavad uusi teadmisi-oskusi, mis aitavad kiusamist tõhusamalt ennetada; samuti eeldatakse, et metoodika rakendamine kasvatab lastes hoolivust. Samuti tähtsustatakse positiivse sotsiaalse õhkkonna tagamisel samade väärtuste – hoolivuse, sallivuse, austuse ja julguse – juurutamist, millele keskendub ka „Kiusamisest vabaks!“ programm.

Lisaks rõhutasid lapsevanemad, et kiusamist ennetava tegevusega on oluline alustada varakult, kindlasti lasteaias, mil kiusamise probleem ei ole veel terav. Seejuures tähtsustati nii kodu kui lasteaia rolli. Õpetajad ja vanemad on üldiselt üksmeelel, et mistahes kiusamise vormid ei ole lasteaias veel kuigi levinud nähtus. Enim toodi välja asjade äravõtmist ja jagamise probleemi, omavahelist tõuklemist, aga ka näiteid suusõnalisest kiusamisest (hüüdnimed, „sa oled paha“ jne). Probleemne käitumine puudutab enamasti vaid üksikuid lapsi ega tähenda ka nende puhul tingimata vaenulikku käitumist, vaid tuleneb pigem (suhtlus)olukordade vääritihindamisest.Episoodid mõjutavad aga omakorda kogu rühma õhustikku.

Kui õpetajad tõid metoodika rakendamise peamise murekohana välja lapsevanemate kaasamise keerukuse, siis uuringutulemuste järgi on vanemad koostööst vägagi huvitatud ja soovivad, et kommunikatsioon õpetajatega oleks tänasest tihedamgi.

Samuti on lapsevanemate jaoks oluline, et õpetajad informeeriksid neid metoodikaga seonduvast ja annaksid tagasisidet lapse käekäigu kohta. Seega soovitame pöörata enam tähelepanu lapsevanemate kaasamisele „Kiusamisest vabaks!“ eesmärke elluviimisel (info jagamine ja metoodika eesmärkide selgitamine, ühistes meetmetes kokkuleppimine, tagasiside andmine jne).

Rühmavaatlused näitasid, et kui õpetajate suhtluses domineerisid hoolivad ja julgustavad tähelepanekud, tunnustamine ning positiivne füüsiline kontakt, peegeldus empaatilisus ja sõbralik koostöö enam ka laste käitumises – seda nii väiksemate kui suuremate laste rühmades. Julgustame õpetajaid praktiseerima aktiivselt „Kiusamisest vabaks!“ metoodika suhtlusvõtteid ja tehnikaid, mis aitavad luua mõnusat õhustikku ning kinnistada hoolivust, julgust, aus tust ja sallivust.

Uuringu lõppraport valmib 2016. aasta kevadeks.