Sõna jõud: miks täpsus keelekasutuses loeb?

Emakeelepäeva tuules on eriti hea hetk mõtestada valikuid, mida me teeme oma keelekasutuses. Eesti keel on rikas keel, meil on palju sarnase tähendusega sõnu, mis aga teinekord võivad anda olukorrast hoopis erineva või ka lausa väära ülevaate.

Miks on oluline valida sõnu, mida me kasutame.

• POISS, KES HÜÜDIS HUNTI näitel kõlasid hüüded “Kiusamine!”, “Kiusamine!”, “Kiusamine!”… aga kas tegelikult ikka oli ? VÕI ehk oli hoopis tögamine/aasimine/narritamine/lõõpimine/erimeelsus/tüli/konflikt/arusaamatus/halvasti väljakukkunud nali…
• POISS, KES HÜÜDIS HUNTI ehk miks on oluline valida sõnu, mida me kasutame…
  …sest keeleline täpsus on üks sotsiaalsete oskuste alustest… kui me oskame nimetada asju õigete nimedega, on tekkinud olukordade lahendamine oluliselt lihtsam.
• POISS, KES HÜÜDIS HUNTI ehk miks on oluline valida sõnu, mida me kasutame…
  ….sest lastele mitmekülgse sõnavara õpetamine on täiskasvanute vastutus, kui me ei õpeta lastele sõnu nagu konflikt, erimeelsus või tögamine, siis nad haaravadki ainsa neile tuntud “suure” sõna järele, milleks on kiusamine.
• POISS, KES HÜÜDIS HUNTI ehk miks on oluline valida sõnu, mida me kasutame…
  …sest kui me lubame terminil “kiusamine” hajuda ja tähistada kõike alates tögamisest kuni juhusliku nähvamiseni, siis me muudame päriselt abi vajavad lapsed nähtamatuks. Nende mure upub “valeväljakutsete” müra sisse.

Kiusamine on laste mure, kuid täiskasvanute vastutus – seda märgata, sekkuda aga ennekõike süsteemselt ja järjepidevalt ennetada.