Õpilaste väärtushinnangute kujundamine projekti „Kiusamisest vaba kool“ metoodika näitel

Põhikooli riiklikus õppekavas (2011) on antud otsesed suunised, kuidas kujundada õpilaste  väärtushinnanguid. Seda on toetamas üle-eestiliselt õppekirjandus ning erinevad programmid ja projektid. Sellegi poolest esineb koolides kiusamisolukordi, mis vastanduvad põhiväärtustega. Ideaal ja tegelikkus on vastuolus, tekkinud on probleem: kuidas kujundada õpilaste väärtushinnanguid kiusamist ennetavalt?

Probleemist lähtudes on käesoleva magistritöö autori, Sigrit Nigulase eesmärgiks välja selgitada, mil määral Taani Kuningriigis 2007. aastal alguse saanud projekti „Fri for mobberi“ Eestisse jõudnud „Kiusamisest vaba kool“ metoodika kasutamine on toetanud õpilaste väärtushinnangute kujundamist.

Eesmärgi saavutamiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Esmalt viidi läbi küsitlus „Kiusamisest vaba kool“ metoodikat üks aasta rakendanud klassiõpetajate seas ning seejärel tehti semistruktureeritud fookusgrupiintervjuud 60 2. klassi õpilasega, saadud tulemusi analüüsiti.

 Tulemustest selgus, et projektis „Kiusamisest vaba kool“ osalenud õpilastel olid põhiteadmised väärtustest ning nad oskasid kirjeldada, kuidas sallivust, austust, hoolivust ja julgust eluliselt kasutada.

Lihtsamini mõisteti ja enam praktiseeriti hoolivat ning julget käitumist, austuse ja sallivuse väljendumine olid tagasihoidlikumad. Üldiselt teati, kuidas teoreetiliselt on vaja käituda, küll aga ei talitatud alati õigesti. Klassides, kus kasutati metoodikat iganädalaselt, oli märgata laste suuremat teadlikkust. Nii võib projektis „Kiusamisest vaba kool“ näha positiivset mõju väärtushinnangute kujundamisel.

 Kokkuvõte

 Enamjaolt väärtustasid uuritavad õpilased ühiskonnas levinud põhiväärtusi ja vajalikuks peeti nii sallivust, austust, hoolivust kui ka julgust, lisaks toodi korduvalt esile aususe, sõbralikkuse, lahkuse ja heatahtlikkuse vajalikkus. Samas ilmnes, et enamik õpilasi ei olnud enda jaoks läbi mõelnud väärtuste ulatust, sest valdavalt leiti, et nii salliv, hooliv, austav kui ka julge peab olema alati. Üksikud õpilased said aru, et alati ei pea olema julge, sest vahel võib see olla hoopis hulljulgus, mis mõjub ennast kahjustavalt. Samuti ei saa alati olla teiste vastu hooliv ja salliv, kui puuduvad selleks võimalused või kui see võib jällegi otseselt end ohtu seada. Seega õpilased olid omandanud väärtushinnangud, kuid päris lõpuni nad nende tähendust ja laiahaardelisust ei mõtestanud.

Hinnates projekti „Kiusamisest vaba kool“ metoodika tuge väärtushinnangute kujundamisele ja kiusamise ennetamisele, tuli nentida fakti, et väärtuskasvatus toimub lisaks koolile ka kodus ning üleüldse ümbritsevas keskkonnas (Valk & Lilles, 2008, 19). Seega saadud tulemusi ei saa üheselt tõlgendada projekti kasuks. Samuti pole koolides käesolev metoodika ainuke, sest väärtusi omandatakse ka õpetajate, kaasõpilaste eeskujust ning muust õppekirjandusest (Mikk, 1997, 103; Mägi, 2010, 96). Küll aga selgus, et klassides, kus õpilased olid projektist teadlikumad ning kus metoodikat aktiivsemalt kasutati, olid põhjalikumad teadmised põhiväärtustest ja kiusamisolukordi esines märgatavalt vähem.

Pooled õpetajad nõustusid, et nende klassides tõesti esineb kiusajaid. Intervjuudest õpilastega ilmnes aga, et teiste solvamine, kõrvale jätmine ja kiusamine on sagedane olukord kõigis klassides. Siinkohal tuleb mõista, et kiusamine on korduv järjepidev tegevus (Kõiv, 2010) ja sinna alla ei kuulu üksikud situatsioonid, kuid viiteid kiusamise olemasolule oli siiski märgata.

Koolides, kus „Kiusamisest vaba kool“ metoodikat väga aktiivselt ei rakendatud, esines probleemseid situatsioone rohkem.

See väljendus nii õpilaste näidetes kui ka käitumises. Samade laste õpetajad aga kirjeldasid üldistatult, et klassis puuduvad kiusajad ja teiste poolt tõrjutud õpilased. Seega märgata oli tõsiasja, et „Kiusamisest vaba kool“ metoodikat vähesemal määral rakendavad õpetajad ei märka kõiki õpilastevahelisi suhteid ning 55 teadmatusest pole ka õpilaste väärtushinnanguid põhiväärtuste osas aktiivsemalt kujundatud.

Loe magistritööd lähemalt siit!