Eesti uuring 2022 (koolid)

Programmi „Kiusamisest vabaks!“ saavutused ja väljakutsed lähtuvalt koolides läbi viidud uuringust „Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus ning haridusasutuste kogemused nende rakendamisel

Aleksandra Munts-Avajõe ja Saskia Muru
Programmi “Kiusamisest vabaks!” koordinaatorid

Programmi „Kiusamisest vabaks!“ saavutused ja väljakutsed lähtuvalt koolides läbi viidud uuringust „Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus ning haridusasutuste kogemused nende rakendamisel“

Sihtasutuses Poliitikauuringute Keskus Praxis valmis aastal 2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud uuring “Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus ning haridusasutuste kogemused nende rakendamisel“.

Mahukas ja ülevaatlikus lõpparuandes võetakse sajal lehel kokku kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus, toetudes mitmetes organisatsioonides täheldatud ja fikseeritud konkreetsetele kogemustele. Uuriti Eestimaa koolide kogemusi kiusamisennetuse ja väärtuskasvatuse programmide rakendamisel („Kiusamisest vabaks!“, KiVA, VEPA, TORE, Vaikuseminutid, Hea kooli mudel ja Salliv kool), sekkumiste tõhusust ning õpilaste ja õpetajate kiusuennetusega seotud hoiakuid.

Ühise eesmärgi nimel tegutsedes on neis kõigis omi spetsiifilisi jooni, tegeveussuundi ja -võtteid. Teiste selle teemaga tõsist tööd teinud organisatsioonide tegevuste ja kogemuste kõrval tuuakse välja programmi «Kiusamisest vabaks!” saavutusi ja väljakutseid.

Uuringu tähelepanuväärsed tulemused näitavad, et “Kiusamisest vabaks!”:

• kasutajad peavad programmi “üsna” või “väga kasulikuks”: lausa 94% seda rakendavatest tugispetsialistidest ja 70% õpetajatest (lk 48);
• on kooli tugispetsialistide seisukohalt kõige parem kooli eripäraga sobituv programm: üle 60% küsitletutest vastas, et seda on kohandada “kerge” või “väga kerge” (lk 48, joonis 7);
• kolmeks kõige kõrgema hinnangu saanud teguriks nimetatakse täiskasvanute teavitamist kiusamisest, töötajate oskust kiusamist märgata ning paremat kuuluvustunnet ja seotust (lk 50);
• kasutajad hindavad kõrgelt programmi „Kiusamisest vabaks!“ mentorite ja koordinaatorite kiiret reageerimist ja tuge (lk 51);
• loob järjepidevuse lasteaia ja koolikeskkonna vahel. Paljud koolid on hakanud programmi edukalt kasutama just kohaliku lasteaia eeskujul (lk 53).

Nentides, et kiusamise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks sobilike meetodite leidmine ja rakendamine on olnud Eestis suures osas kolmanda sektori organisatsioonide mission, nimetatakse Lastekaitse Liidu eestvedamisel lasteaedadesse ja koolidesse jõudnud programmi “Kiusamisest vabaks!” kõige populaarsemaks. Praeguseks on selle programmiga enim liitunud haridusasutusi (lk 19).

Kommentaar “Kiusamisest vabaks!” meeskonnalt

“Kiusamisest vabaks!” rakendatakse Eesti koolides alates aastast 2013 MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel. 2022. aasta sügiseks on „Kiusamisest vabaks!“ rakendamise õiguse saanud ca 170 kooli üle Eesti.

Kuigi programm “Kiusamisest vabaks!” on Eestis kõige populaarsem, pole ta siiamaani liitunud hariduasutustes olnud kasutuses asutuseterviklikult. Küsimustikus, kus koolitöötajad andsid aru, milliseid kiusuennetusprogramme kasutatakse, nimetasid “Kiusamisest vabaks!” 24,6% tugispetsialistidest ja 15,9% õpetajatest (lk 37).

Kommentaar “Kiusamisest vabaks!” meeskonnalt

«See on tingitud asjaolust, et kiusuennetavate programmide kasutamine pole Eesti haridusasutustes mitte kohustuslik, vaid soovituslik. Programmi “Kiusamisest vabaks!” koolitustel käivad lastega töötavad spetsialistid, kes ise huvituvad programmi kasutamisest kui tööriistast õppekava täitmisel, et tagada õpilastele vaimne ja füüsiline turvalisus.

Kui osas koolidest kasutavad programmi vaid üksikud õpetajad ja tugispetsialistid, siis mujal rakendab teda enamus lastega töötavatest spetsialistidest. Aga ka juhul, kui programmiga tegelevad koolis vaid mõned õpetajad, ei tähenda see, et teised samasuunalist tegevust ei rakendaks. Kiusamise ennetamiseks ja laste heaolu tagamiseks tegeldakse teiste samasuunaliste programmidega või muude võtetega, et luua aktiivselt ja väärtuspõhiselt head klassikliimat.

«Kiusamisest vabaks!” meeskond pakub alates sügisest 2019 kogukooli koolitusi, kuhu kutsutakse osalema nii pedagoogiline kui tehniline personal, koolide juhtkonnad ning lastevanemate esindajad hoolekogudest. “Kiusamisest vabaks!” seisukohast on selline lähenemine vajalik, et arendada kogukoolis kiusamist ennetavat käitumiskultuuri, juurutada üldinimlikke väärtusi ka täiskasvanute koolikollektiivis, anda kiusamise fenomenist kõikidele töötajatele samasuguseid teadmisi.

Õpetajatele, kes peale koolituse läbimist hakkavad kasutama „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat, on  tagatud juurdepääs programmi metoodilistele materjalidele ning nad saavad igakuiselt asutuse kontaktisiku kaudu ülevaadet programmitegevustest: temaatilised tunnikavad, metoodilised materjalid, jätkukoolitused, teabepäevad jne.»

Kool võib olla liitunud programmiga “Kiusamisest vabaks!”, aga samal ajal on ka igal õpetajal endal õigus kasutada muid temale sobivaid tööriistu, sh teisi haridusprogramme. Uuringust selgus, et “Kiusamisest vabaks!” on olnud koos TORE tugiõpilasprogrammiga neid rakendavates haridusasutustes kasutusel kõige kauem: juba viis aastat (lk 38).

Kõigi vaatluse all olnud programmide kohta tehtud uuringu üldisematest tulemustest tehti järeldused, et koolitöötajate teadlikkuse suurendamist ootavad järgmised murekohad.

• Pooled koolitöötajast ei usu, et saavad kiusamist ennetada (lk 25).
• Levinud väärarvamuse järgi on kiusatav enamasti ise oma olukorras süüdi või et suurt rolli mängib siin inimese enese liigtundlikkus (lk 34).
• Osa koolitöötajaid pisendab kiusamist kui probleemi, mis tõenäoliselt tuleneb vähesest teadlikkusest kiusamise olemuse kohta ning puuduvat arusaama, millised on selle lühi- ja pikaajalised tagajärjed osalistele (lk 34).
• Ligikaudu 30% vastanutest ei kasuta mitte ühtegi kiusamisvaba haridustee ennetusprogrammi. Ilmselt kiusamist ei tähtsustata, ei peeta suureks probleemiks (lk 36).
• Ennetusprogrammi valik koolis on mõneti juhuslik, sõltudes näiteks naaberkoolide eeskujust või millist meedias parasjagu rohkem kajastatakse (lk 36).
• Takistusena kiusuennetusprogrammidega liitumisele tajutakse ressursside ebapiisavust. Intervjueeritud tõid esile vastava eestvedaja puudumist koolis, personalinappust, õpetajate vähest aega ja hirmu lisaülesannete ees (lk 40).

Kommentaar “Kiusamisest vabaks!” meeskonnalt

«Kiusamise kuvand on viimastel aastatel muutumas. Uurijad käsitlevad kiusamist enam mitte üksikisiku probleemi, vaid rühmafenomenina. Kiusamise ohvriks võib sattuda iga inimene, sõltumata rahvusest, isikuomadustest, välimusest või east. Eestis kogeb koolikiusamist ligi viiendik õpilastest. Kiusamise halvad tagajärjed on nii ohvril, kiusajal kui ka pealtvaatajatel. Seetõttu keskendub “Kiusamisest vabaks!” lasterühmale tervikuna ja selle sotsiaalsele keskkonnale, mis peab olema väärtustepõhine ja suunatud rõõmsale koosolemise emotsioonile. Soovitame kõikidel koolidel, kes valivad programmi “Kiusamisest vabaks!”, läbida selle põhikoolitused. Töötajatel tuleb kindlasti omandada teoreetilised teadmised kiusamise ennetustööks, mis põhinevad värskematel teadusuuringutel. Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusele ei kaasne programmiga liitumisel mingit tasu ega püsikulusid ning kõik koolitused koolidele on priid.

Kiusamisega tuleb tegeleda ennetavalt. Nii programmi „Kiusamisest vabaks!“ kui ka riiklike õppekavade fookuses on kiusamise ennetamise vundamendiks eeskätt väärtuskasvatus. Oluline ongi just ennetamine, sest sekkumisvõimalustest saab küll olla teadlik, kuid päriselt kasutatakse neid siiski ainult siis, kui ei minda vastuollu oma seesmiste väärtushinnangutega.

„Kiusamisest vabaks!“ on kooskõlas põhikooli riiklikes õppekavades kirjeldatud õppekava alusväärtuste ja üldpädevuste kujundamise põhimõtetega ning programm on kergesti lõimitav igapäevaeluga  terves haridusasutuses. See ei ole haridusasutuste jaoks mitte lisatöö, vaid tööriist õppekava täitmiseks.»

Vaatamata sellele, et programm „Kiusamisest vabaks!“ koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga loob koolidele soodsad tingimused väärtuskasvatuse ja kiusamise ennetamisega tegelemiseks, rõhutab programmimeeskond, et laste heaoluks parima tulemuse saavutamisel on tähtis riigi tasemel üle vaadata õpetajate koormus ja töökorraldus, nende vaimse tervise kaitse, maksimaalne õpilaste arv klassides, tugispetsialistide kättesaadavus ja kvalifikatsioon.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg kommenteerib uuringu tulemusi järgmiselt:

“Uuringust ilmnes terve rida mitme valdkonnaga seotud teemasid, mis vajavad järjepidevat tegelemist. Nii on kiusamisennetuse üheks osaks kindlasti konkreetsete metoodikate kättesaadavus, aga sama suurt tähelepanu nõuavad ka õpetajate taseme- ja täiendkoolitus, töökoormus, töökorraldus, vastutuse jaotus kooliturvalisuse tagamisel jne. Igal detailil on oma roll ning hea  tulemus on võimalik saavutada vaid siis, kui kõik aspektid on saanud vajaliku tähelepanu. Ministeeriumis jääb tegutsema seirerühm, et iga valdkonna puutumus ja tegevusareaal saaks vajaliku tähelepanu”.

Praxise järeldused tuginevad erialakirjanduse analüüsile, riiklike  rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste andmetele, intervjuudele  õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistidega ning koolipersonali ja  õpilaste seas läbi viidud küsitlustele. Programmi „Kiusamisest vabaks!“ meeskond tänab Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuringu eest ning uuringu autoreid: Elisabeth Kendrali, Marleen Allemann, Meeli Murasov, Sandra Haugas ja Eve Mägi.

Uuringu kohta lisainfo SIIN

Artikkel on avaldatud ajakirja “Märka Last” septembrikuu 2022 numbris.