„Kiusamise ennetamine ja sotsiaalse pädevuse arendamine I kooliastmes õpetajate hinnangul pilootprojekti „Kiusamisest vabaks!“ näitel
Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi magistrandi Saskia Tärki eesmärgiks oli välja selgitada pilootkoolide õpetajate arusaamad lastevahelisest kiusamisest, selle ennetamisest ning uurida pilootprojekti „Kiusamisest vabaks!“ metoodika tulemuslikkust õpetajate hinnangute põhjal. Samuti koguti õpetajatelt ettepanekuid, kuidas muuta antud projekt kasutajasõbralikumaks. Magistritöö uurimuses osales kokku 25-st pilootkoolist 21 kooli.
Antud magistritöö kirjutaja ülesandeks oli anda teoreetiline ülevaade lapse sotsiaalsusest, selle arengust ning arengu toetamisvõimalustest; kiusamisest ja selle ennetamisest, toetudes A. Bandurale, J. Piageti`le, L. Võgotskile ning J. Bowlby`le töödele. Töö empiirilises osas viidi läbi avatud küsitlus ning vormistati töö tulemused. Tulemuste analüüsist võib järeldada seda, et kiusamist või ühekordseid kiusamisele iseloomulikke käitumismustreid leidub pea kõigis uuritavates klassides, kuid õpetajatel on soov ja tahe kiusamise vastu võidelda. Uuringu järeldusena võib väita, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika ning materjalid on kiusamise ennetamise õpetaja jaoks muutnud eesmärgipärasemaks ning lihtsamaks. Õpetajad tõid välja praktilist laadi ettepanekuid ja muudatusi, mida on võimalik ellu viia uusi vahendeid välja töötades ja levitades ning koolipersonali koolitades.
Kokkuvõte magistritööst
Magistritöö kirjutaja eesmärk sai täidetud. Magistritöö empiirilises osas tõid õpetajad välja oma arusaamad lastevahelisest kiusamisest ja selle ennetamisest. Samuti koguti õpetajatelt pilootprojekti „Kiusamisest vabaks!“ metoodika rakendamise tulemuslikkuse kohta hinnanguid ning ettepanekuid, kuidas Taani projekti eestlaste jaoks muuta veelgi tõhusamaks ja kasutajale mugavamaks, et sellest oleks aina rohkematele Eesti koolilastele kasu. See, et need tulemused on kooskõlas töö teoreetilise osaga, näitavad selle töö tugevust ja usaldusväärsust.
Antud töös on järeldused esitatud suuresti ettepanekutena kõigile neile, kes projekti parendamise kallal vaeva näevad. Samas võivad ettepanekud olla abiks ka õpetajatele, kes on projektiga liitunud või tulevikus seda teevad.
Käesoleva magistritöö uurimistulemused viitavad sellele, et koolis toimub süstemaatilistkiusamist, kuid igapäevaselt puutuvad õpetajad kokku kiusamiskäitumise eelnevate ilmingutega (tülid, halvasti ütlemised jne), mis tihti jäävad koolis ühekordseks, kuid ei saa olla kindel, et neid rohkem ei kordu (Healey, 2011).
Tallinna Ülikooli lõpetanud Kulbergi bakalaureusetöös (2008) läbi viidud sarnane uuring lasteaias aga viitab sellele, et lasteaias veel süstemaatilist kiusamist ei toimu, kuid samamoodi on olemas situatsioonikeskne kiusamiskäitumine. Nii käesoleva magistritöö kui ka Annika Jürise (2011) magistritöö, milles autor uuris projekti „Kiusamisest vaba lasteaed“, tulemused on sarnased. Tuginedes uurimistulemustele saab väita, et õpetajad ei tundnud enne projekti metoodika rakendamist end kiusamise ennetamises kindlalt, ent projekti rakendamine on andnud neile juurde enesekindlust ja oskusi, et kiusamissituatsioone ennetada ja lahendada. Nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad saavad sellest projektist abi ja toetust, et lastele sotsiaalseid oskusi õpetada ning seeläbi lasteasutuste sotsiaalset kliimat positiivseks muuta. See omakorda tagab paremad eeldused kiusamise ennetamiseks.
Loe magistritööd lähemalt siit!
