Sotsiaalteatri abil väärtuste tutvustamine koos Sõber Karuga

Põlva lasteaias Lepatriinu kasutavad Sinitriinude rühma õpetajad ühe õppetöö osana „Kiusamistest vabaks!” metoodika rakendamist. Oktoobris oli lasteaias külas Sõber Karu (maskott), kes tõi rühma pereõhtul lastele kingituseks väikesed karukesed ning lisaks sellele käis ka teistes rühmades end tutvustamas koos rühmameeskonnaga. Seekord kutsusid endale Sõber Karu  külla neli rühma – nii oli rühmaõpetajate otsus.

Esmalt tutvustas õpetaja lastele sirelilillat Sõber Karu, kes aitab neil rühmas lastele meelde tuletada programmi nelja põhiväärtust läbi mänguliste tegevuste. Iga väärtuse kohta tõi õpetaja lastele ka ühe näite lasteaiaelust. Lisaks toonitas üht kuldset mõtet: „Kõik me omavahel ei saa ega peagi alati head sõbrad olema aga „head kaaslased, head rühmakaaslased saame alati olla, kui järgime meie ühiskonnas (rühmas, lasteaias jne) kokkulepitud väärtusi.“ „Mis need väärtused on?”, võib küsida mõni laps. Õpetajana seletan ehk nii – need on erilised väärt sõnad, mis iseloomustavad seda, kuidas on õige käituda. Kui sa käitud õigesti, siis kõik sinu ümber ja ka sa ise oled õnnelik ja rõõmus. Kui käitud valesti, siis nii sina kui ka sinu ümber olevad inimesed muutuvad kurvaks, on pettunud, saavad haiget – ja seda me ju ei soovi.

Läbi sotsiaalteatri lasvastuse “Kuidas olla hea kaaslane?”, soovisid Sinitriinude rühma õpetajad lasteni viia sõnumi, et alati ei ole kiusaja suur ja jõuline ning kiusatav väike ja õrnake.

Stereotüüpe eirates olid seekord kiusajateks hoopis „armas” jänku ja „tore” elevant ning kannataja hoopiski „suur hall” hunt. Sotsiaalteatri keskne sõnum käsitleb antud kontekstis kiusajate ja kiusatava suhet, lahates seda lastegrupis.

Proovisime kaasata lapsi arutlusse, kas see, mis nad nägid, meeldis neile, kas tegelased olid sõbralikud? Kui lapsed leidsid, et jänes ja elevant olid hundi suhtes pahatahtlikud ja hoolimatud, lavastasime situatsiooni veel kord. Laste ees kordus sama olukord, kus tegelased tuttavad, kuid seekord oldi omavahel sõbralikud ja hoolivad. Kuigi vaid lavastus, oli lastel kurb jälgida, kui kellelegi liiga tehti. Uus lõpplahendus oli kergenduseks. Sellised läbimängimised aitavad lastel tasapisi aru saada, kuidas võivad konfliktid tekkida. Tekib arusaam, kui palju on erinevaid võimalusi olla hea sõber. Kaasates lapsi, püüdsime leida lahendusi, mis oleks kõigile osapooltele aktsepteeritavad.

Õpetaja tunnustas koos väikse Sõber Karuga lapsi hoolsa jälgimise ja asjakohaste kommentaaride eest. Lastele üllatusena tuli järgmisena neid tervitama ja koos tantsima — laulma suur Sõber Karu (maskott). Koos lauldi liigutusi kaasa tehes programmi tunnuslaulu „Vaata-kuula karukest”. Karu jättis igale lapsele endast mälestuseks ühe kleepsu oma pildiga. Enne lahkumist võisid lapsed, kes soovisid ja julgesid karu puudutada (pai teha) ja ka mõned fotojäädvustused sai tehtud.

Oluline oli see, et lasteni jõudis kohale sõnum õigest ja valest käitumisest. Kuigi kõik lapsed ei osanud seoseid luua nende endi rühmas toimunud juhtumitega, said nad ikkagi sotsiaalteatri lavastust vaadates aru, et iga tegu ei ole alati hea. Samas osati ka esile tuua neid fakte, kuidas me saame olla „head kaaslased”.

Sündmuse väljamõtlejad ja elluviiad — Sinitriinude rühma õpetaja Heldin Punga, assistent Sirje Kepp ja õpetaja abi Liisika Ojasaar. Sõber Karu kehastasid mitmed koostööaltid õpetajad. Täname lasteaia juhtkonda, kes lubas meie idee ellu viia.