Haapsalu Lasteaed Vikerkaar, Põnnipesa rühma õpetaja Anneli Kõrv
Põnnipesa rühm on üks omamoodi rühm – selles käivad lapsed on eri vanuses, sel aastal 2-7 eluaastani. Iga aasta on meie jaoks justkui uus algus — osad lapsed lähevad kooli, osad jäävad edasi Põnnideks. Et tekiks oma rühma tunne ja oleks põnev kuulata erinevaid lugusid, siis nägime rühma õpetajatega võimalust kaasata tegevustesse Suur Sõber Karu ja lapsevanemad. Juba kolmandat aastat on kodudes käimas Suur Karu koos raamatuga, mille sisuloojateks ja illustraatoriteks on lapsed koos peredega.
Kui siiamaani jutustati lugu lihtsalt sellest, mida koos karuga tehti, kus käidi ja mida nähti ning lisati fotosid või joonistusi, siis sel aastal laiendasime raamatu sisu loomise eesmärki. Sügisel, lastevanemate koosolekul, rääkisime oma mõttest ja tundus, et see meeldis emadele-isadele. Mõte oli järgmine: igal kodul – perel on väärtused, millest lugu peetakse ja omad lood või viis, kuidas neid selgitatakse. Miks mitte jagada perede väärtuslikke kogemusi oma lapse rühmaga ja tema sõpradega? Minu ja sinu väärtustest saavad meie väärtused!
Lasime uutel ja vanadel Põnni lastel rühma eluga harjuda. Õppisime üksteisega arvestama, arusaamatusi lahendama, üksteist kuulama, koos rõõmu tundma. Rääkisime lasteaia kokkulepetest ja elamise-olemise tähtsatest asjadest ja väärtustest. Viisime läbi taas-või esimese kohtumise väikeste Sõber Karudega, saime nendega sõbraks. Teisel poolaastal, kui lapsed juba ise küsisid, et millal siis Suur Karu koju tuleb, andsime raamatu lõpuks kaasa.
Raamatusse jäid alles eelnevad aastad, lisaks panime kirja meeldetuletusena neli programmi väärtust. Tagasi tuli raamat kodus enim kõnetanud väärtuse kirjeldusega. Väärtusest räägiti kodus sellevõrra rohkem, arutleti teema üle hoopis teise kandi pealt kui rühmas. Laps sai asjast aimu eakohasel moel ja võis sellest rühmakaaslastelegi rääkida, andis meile võimaluse aktiivseks aruteluks ning puudutas lapsi loomulikumalt.
Mõned näited raamatust:
…Pühapäeval saime kõik koos olla õues ja puid saagida, oli tore töökas päev. Esmaspäeva hommikul ma läksin lasteaeda, aga väike Sõber Karu sai jääda ta õega koju ja vaadata, kuidas koolitükke arvuti kaudu tehakse (Põnnilaps, 3.a.).
… Me armastame lae alla ehitada onni. Sinna saab mööda redelit. Väike õde ei tohi sinna ronida, aga hirmsasti tahaks. Vennad hoolitsevad väikse õe eest hästi ja ei luba tal kõrgele ronida. Hoopis sõidutavad teda nukuvankriga mööda tubasid ringi. Seekord üritas ka Suur Karu jälgida, et väike õeke ei roniks kõrgele ja ei kukuks (Põnnilaps, 5.a.).
…. Sel ajal kui karu vendade juures külas oli, õpetas karu poistele aga veel midagi olulist. Koos õppisid karu ja poisid olema julged ja sõbralikult leppima, vabandust paluma, kui mõne mängu ajal vennad kogemata tülli pöörasid (Põnnilapsed 3.a. ja 4.a.).
Ettelugemiseks ja kinnituseks, et just asjad nii ongi, jääb alles Karu raamat. Mine tea, võib-olla peakski igas kodu olema väärtuste raamat, kuhu üheskoos lugusid koguda …
