Avaleht » Lapsevanemate roll "Kiusamisest vabaks!" metoodika juures » Lapsevanemad "Kiusamisest vabaks!" metoodikast

Lapsevanemad "Kiusamisest vabaks!" metoodikast

Epp, 3-aastase tütre ema, Tallinn
Saan infot teistest allikatest, kuid tavalise lapsevanemana ei teaks ma palju ja ilmselt sooviksin rohkem teada. Projekt on Taani algupäraga. Meile tuli karu koju ning ma meisterdasin neid koostöös lapsega. Kui vanem ei tee, jääb kannatajaks laps. Karude koosolekud toimusid esialgu reedeti, mil mu tütar oli sageli kodus. Mul oli nii kahju, et ta ei saanud osaleda. Õnneks muudeti koosolekupäeva ja nüüd toimub see neljapäeviti.

Kati, 6-aastase poja ema, Võru
Projekti tutvustajad käisid meie lasteaias, rääkisid põhjalikult ja tänu sellele ma tean. Lapsed nimetavad neid mõmmikuteks. Esmalt kudusime mõmmikule riided ja nende koosolek on rühma nädalaplaanis. Ma ei ole puhtalt oma laiskusest õpetajatelt täpsemalt uurinud. Suuremat juttu sellest ei ole rohkem ka olnud, põhimõte oli mulle juba varem teada. Poeg räägib kodus, et karud sosistavad neile kõrva tarkuseteri. Näitena ütles ta, et külva head, kasvab head ning nagu töö, nõnda palk. Lisas veel, et kes teisele nime annab, see ise seda kannab. Pojale meeldib kui lapsed istuvad ringis ja selja taga istuja teeb eesolijale massaaži. Kui ma poleks sellest eelinfona kuulnud olnud, oleksin ilmselt üpris ära ehmatanud. Jooksvalt ma rühma tegemistega kokku ei puutu, kuid kiidan väga meie õpetajaid, kes teema meile põhjalikult lahti seletasid.

Maiu, 6-aastase tütre ema, Tallinn
Kui see projekt meie rühmas eelmisel aastal alustas, siis tehti vanematele tutvustav koosolek, kus tutvusime materjalidega ja õpetajad rääkisid projekti sisust. Igal lapsel on oma karu, kes elab lasteaias. Kõigil karudel on eristamiseks mingi asi küljes, näiteks sall või lips või midagi muud. Lapsed said oma karule panna ka nime ja karud antakse pärast lasteaia lõppu lastele päriseks. Igal nädalal toimuvad nõndanimetatud karukoosolekud, kus iga kord arutatakse erinevat teemat. Näiteks näidatakse lapsele pilti, kus keegi lööb pildil kedagi või nutab või istub üksi nurgas. Siis nad arutavad seda omavahel ja tähelepanu pööratakse igale lapsele -  kõik saavad midagi öelda. Koosolekut juhatab suur karu, keda lapsed saavad kordamööda nädalavahetuseks koju külla kutsuda. Selle kohta peetakse ka päevikut, kuhu kirjutatakse, mis kodus nädalavahetusel toimus ja kleebitakse mõned pildid. Lasteaia seinal asuvale stendile on pandud nädala teema koos piltide ja laste arvamusega. Meid on karuprojekt aidanud küll. Arutame lapsega mõnda situatsiooni ja laps oskab hinnata, et nii ei tohi käituda või pole hea, kuna karukoosolekul räägiti. Meil oli pikka aega probleemiks löömine. Seda teemat arutati koosolekul. Meil ei ole löömist nüüd ette tulnud juba kaks nädalat. Minu arvates täitsa tore projekt, mis võiks jätkuda ka koolis. Ma tean, et osad koolid on samuti sellega liitunud.

Helen, lasteaialapse ema, Pärnu
Minu laps kaotas ära oma väikese Sõber Karu. Tema esimene reaktsioon oli hirm ja meeletu kurbus - ma ei osanud teda kuidagi lohutada ka. Ta tegelikult ei tahtnud uut sõpra vaid oma enda karu ja õnneks me leidsime selle üles. Lasteaiaõpetajad väärivad suurt kiitust, sest see programm toimib ja laps hindab väga lasteaias tehtavat. Tagasidet on näha ja kuulda -  tehakse pilte ja üritusi. Olen ise ka lasteaiaõpetaja ja loodan, et õnnestub selles programmmis peatselt osaleda.