Avaleht » Uudised

Uudised

Mida teha kui Sõber Karuga on midagi juhtunud

Kuupäev

Aeg-ajalt pöördutakse Lastekaitse Liidu poole küsimusega, kuidas toimida, kui lapsele lasteaiast või koolist antud Sõber Karu on kaotsi läinud. Tegemist on küsimusega, mis võib näida lihtne. Siiski tuleb olukorras, kus karu on kadunud või kahjustada saanud, mõelda alati suuremalt kui pelgalt uue karu ostmise võimalus. Tegemist on ju siiski lapse sõbraga, kelle toel õpib ta hoolima ja hoolitsema, õpib tajuma enda ja teiste tundeid. Sõber Karuga juhtunud õnnetused ja tema kadumine vajab kindlasti täiskasvanute poolt läbimõeldud lahendust ja lapse jaoks lugu sõbra hoidmise olulisusest. Oma kogemusi jagab Tallinna Lasteaed Pallipõnn õpetaja Mariana Koho, kel on „Kiusamisest vabaks!“ töö kogemust juba viis aastat.

Kui Sõber Karu on määrdunud?
Karu võib pesta pesumasinas 40 kraadi juures. Soovitavalt pesukoti sees ja koos heledat värvi asjadega.

Kui Sõber Karu on purunenud või tulise pliidi peale kukkunud?
Kui lapse Sõber Karu on tõsiselt kannatada saanud, isegi peaaegu ära põlenud,viib lapse ema või isa ta arsti juurde Karude Haiglasse.

Sealt tagasi tulles, u nädala möödudes, on ta jälle täiesti terve. Ema või isa on vahepeal pöördunud Lastekaitse Liidu poole ja saanud sealt uue karu.

Lapsele saab selgitada, et kui inimesed on haiged, lähevad nad haiglasse ravile, nii ka Sõber Karud. See tekitab lapses usaldust arstide  ja haigla vastu. Ja laps on äraütlemata rõõmus, et tema väike sõber on jälle terve.

Kui Sõber Karu on kadunud?
Eelmisel sügisel juhtus minu rühmas selline lugu. Kui hakkasime esimest karude koosolekut tegema, avastasime, et kahe lapse karu on kadunud. Oma tavapärases korteris karude majas neid lihtsalt ei olnud. Mida teha?

Üks lapsevanem ütles, et nende karu on kodus. Niisiis oli see karu leitud. Aga teine?

Teise lapse vanem ütles, et kodus kindlasti ei ole. Leppisime temaga kokku, et nad otsivad veel kodus ja meie lasteaias. Korraldasime ühel õhtupoolikul suure Sõber Karu Otsimise Aktsiooni. Kõik lapsed ja mina otsisime. Lapsed sealt, kuhu nemad ligi pääsesid: ehituskeskuses klotside tagant, kodumängu nurgast, tegevuskeskuste riiulite alt jne. Mina otsisin suurte voodite ja kappide tagant jne. Kahjuks jäi meil see karu leidmata.

Otsimise käigus arutlesime kogu aeg, et kus ta on, kuhu ta on läinud? Lapsed pakkusid välja, et magab kuskil, et läks kindlasti matkama või reisile, äkki läks oma sugulasi vaatama. Ka ümbermaailmareis tuli jutuks.

Organiseerisin asjad nii, et mõne aja pärast tõi postiljon meile rühma paki, kus oli sees karu kaotanud lapsele uus karu, kiri juures.  Suur Sõber Karu Austraaliast saatis lapsele uue väikese sõbra. Loomulikult olid rahul ja rõõmsad kõik lapsed.

Lõppsõna:
kindlasti ei tahtnud ma lapsele öelda lihtsalt: “Ära muretse! Ma ostan sulle uue karu!” Väike lilla karu on sõber ja sõpru ei saa müüa ega osta!

Võib juhtuda, et esimene kadunud karu ilmub kuskilt välja. Mida siis teha? Oleme siis kõik rõõmsad, et tuli oma pikalt reisilt tagasi, oma kodumaale tagasi!

Sõber Karu on „Kiusamisest Vabaks!“ programmi sümbol. Ta ei ole kindlasti mitte tavaline mänguasi. Seega ei saa teda lihtsalt koju osta, nagu ühte paljudest leludest. Ta tuleb lasteaias või koolis välja oma karukodust siis kui me räägime kiusamisese teemadel või väärtustest, mis on meie jaoks olulised. Ja kui juhtub ka mõni õnnetus, saame ka seda olukorda lahendada ja läbi arutada ikka väärtustele tuginedes.

Artikkel ilmus Lastekaitse Liidu ajakirja Märka last aprillikuu numbris. Loe ajakirja siit