Avaleht »

Konverents "Kiusamisvaba elutee algab meist!"

Konverentsi esinejad, panelistid ja tervitajad

Kuupäev

Kelle tervitussõnad avavad konverentsi "Kiusamisvaba haridustee algab meist!"?

Konverentsi tervitussõnad ütlevad MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots, Taani suursaadik Søren Kelstrup, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ning Norra suursaadik Dagfinn Sørli.


Kelle ettekandeid saame konverentsil kuulda?

Dorte Marie Søndergaard on Taani Aarhusi Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor. Ta on juhendanud uurimisrühma eXbus: Uurides kiusamist koolis (Exploring Bullying in School), mis on viimased 9 aastat tegelenud kiusamise ja selle keeruliste sotsiaalmehhanismidega. Oma ettekandes tutvustab Dorte Marie uusi lähenemisi mõistmaks, et kiusamine on sotsiaalse tõrjutuse tulem. Dorte Marie tutvustab ka peamiseid põhjuseid põlguse kasvuks laste ja täiskasvanute seas, samuti sotsiaalseid muutusi, mis viivad empaatia kadumiseni teiste suhtes. Lõpetuseks toob ta välja olulised tähelepanekud millele keskenduda kiusamise ennetamise ja sekkumise strateegiatega.

 

 

 

Margit Sutrop, kes on Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan. Tema asutatud Tartu Ülikooli eetikakeskus saab sel aastal 15. aastaseks. Margit on kirjutanud üle 100 teadusartikli ja koostanud 15 raamatut, ta on juhtinud kümneid rahvusvahelisi ning kodumaiseid teadus- ja arendusprojekte. Ta on Euroopa Komisjoni eetikaekspert ja mitmete saksa ülikoolide nõustaja. Margiti suur kirg on hariduselu uuendamine. Ta on panustanud üldhariduskooli riiklike õppekavade ning Elukestva õppe strateegia koostamisse. Tema juhitav riiklik väärtusprogramm pakub koolidele ja õpetajatele tuge väärtuskasvatusega tegelemiseks. Margiti initsiatiivil loodud täiendõppe programmi läbinud 26 väärtuskasvatuse koolitajat on aidanud viia väärtusarenduse teema sadadesse Eesti koolidesse ja laiemalt kogu eesti ühiskonda.

 

 

Eva-Maria Kangro on psühholoogiadoktor, uuringu- ja konsultatsioonifirma Psience üks asutajaid, kolme tütre ema. Eva-Maria on öelnud, et teda huvitab inimeste peas toimuv ja selle mõju käitumisele erinevates eluvaldkondades - tööl, koolis, suhetes, tarbimises, majanduses, poliitikas. Seetõttu keskendub ta oma töös eelkõige nendele valdkondadele, mis aitavad inimestel end õnnelikuna tunda. Nii nagu metoodika "Kiusamisest vabaks!" sünnimaal Taanis, toimub ka Eestis praktiline tegevus käsikäes tagasisideuuringutega. Ettekandes tuleb juttu “Kiusamisest vabaks” metoodika kasuteguritest ja väljakutsetest lasteaias ja koolis. Millised on olnud õpetajate ja lastevanemate ootused ning kuidas metoodika rakendamine nendele ootustele on vastanud? Kas ja kui, siis mis on metoodika kasutuselevõtuga muutunud laste sotsiaalses käitumises ja õpetajate professionaalsuses? Samuti võrreldakse Eesti ja Taani kogemust. 

 

 

Tiina Peterson töötab Haridus- ja Teadusministeeriumis üldharidusosakonna peaspetsialistina, õpib Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorantuuris, osaleb Euroopa Komisjoni, OECD ja Euroopa Kaasava Hariduse Agentuuri alushariduse ja lapsehoiu ekspertide töögruppides ning on projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ juhtkomitee liige. Vanaemana oma lapselast kasvatades tajub Tiina, kui tähtis on last kuulata ja tema arvamustega arvestada. Ainult nii saab tekkida hea üksteist rikastav suhe. Seetõttu peab Tiina eriti oluliseks „Kiusamisest vabaks!“ metoodika kaudu laste väärtuskasvatuse toetamist ja lasteaedade meeskondade professionaalsuse arendamist. Oma ettekandes „Väärtuskeskne haridustee Euroopa kontekstis“ tutvustab ta Eesti ja teiste riikide lähenemisi väärtuskasvatusele. Kuidas õpetajad ja juhid saavad lasteaedades ja koolides väärtusi kujundada ning millist toetust nad vajavad? Ettekanne tugineb Tiina doktoritööle „Koolieelse lasteasutuse õpetaja professionaalsus Euroopa Liidu kontekstis“, praktilisele kogemusele „Kiusamisest vabaks!“ metoodikast ning väärtusi käsitlevatele uuringutele. Ühtlasi tutvustab Tiina Eesti elukestva õppe strateegia üldharidusprogrammist 2014 – 2020 tulenevaid strateegilisi eesmärke ning rõhutab erinevate huvigruppide koostöö vajalikkust kiusamise ennetamisel. 



 Lars Stilling Netteberg ja Christina Stær Mygind on "Kiusamisest vabaks!" metoodika eestvedajad Taanis.

Christina  on projektijuht the Mary Foundationis ning töötanud "Kiusamisest vabaks!" metoodikaga alates 2007. aastast, mil käivitati Taanis pilootprojekt - esialgu õpetajana eelkoolis, seejärel kursuse juhendajana ning viimastel aastatel projektijuhina. 

Lars on töötanud Save the Children Denmarkis juba rohkem kui 14 aastat ning on hetkel programmijuht. Christina ja Larsi ettekanne tutvustab “Kiusamisest vabaks!” metoodika rahvusvahelist võrgustikku ja selle arenguvõimalusi. Samuti keskendub ettekanne spetsialistide rollile, kellel on kiusamise ennetamise juures oluline tähtsus. Ettekanne toob ka näiteid sellest, kuidas töötab "Kiusamisest vabaks!" metoodika Taani lasteaedades ja koolides.



Kes osalevad konverentsi paneelides? 

Jaanika Kästil on töökogemus ning kvalifikatsioon nii lasteaia-. klassiõpetajana kui ka koolijuhina. Ühtlasi on  tal ka noorsootöötaja kutse. Enne tööleasumist Valgamaa Rajaleidja keskuse juhina töötas Jaanika 9 aastat Valga Maavalitsuses laste hoolekande ja erinoorsootöö valdkonnas. Haridusteaduse magistrikraadi kaitses Jaanika 2010. aastal Tartu Ülikoolis. Magistritöö läbivateks sõnadeks on sotsiaalkonstruktsionism, võrgustikutöö, õpilaste heaolu ja koolikeskkond. Sihtasutus Innove Rajaleidja keskused kuuluvad projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ toetus- ja nõustamisvõrgustikku ning nende roll seisneb eelkõige metoodika vahendamises lasteaedadele ja koolidele, et haridusasutused teaks võtta kiusamist ennetava metoodika kasutusele. Igasugune vägivald olgu üheselt taunitud. Jaanika on veendunud, et kiusamisvaba elutee algab meist, täiskasvanutest, ema-isa ja õpetaja isiklikust eeskujust.

 

 

 

Anneli Rants on Valga linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja, kes on projektiga "Kiusamisest vaba  lastead ja kool" seotud alates 2011. aastast, mil korraldas koos Lastekaitse Liiduga infopäeva  Valgamaa  lasteaedade direktoritele, õppealajuhatajatele ning õpetajatele. Infopäeval keskenduti Eestis käivitunud metoodikale „Kiusamisest vabaks!“. Sellest ajast alates on Anneli ka metoodika Valgamaa piirkondlik koordinaator.  Anneli leiab, et meie, täiskasvanud, oleme oma lastele iga päev eeskujuks nii oma mõtteviisi kui ka tegudega.Seetõttu peame eelkõige  mõistma ise, kui tähtis on olla salliv, hooliv, tähelepanelik,  ning pakkuma oma lastele igapäevases elus positiivset eeskuju. Kiusamist ei tohi jätta märkamata, vaid tuleb sekkuda ja selgitada. „Kiusamisest vabaks!“ metoodika on tihedalt seotud väärtuskasvatusega ja selle rõhuasetused toetuvad neile väärtustele, mis on  inimeseks olemisel väga tähtsad. Anneli usub, et nii kaua kui me kõik liigume järjekindlalt oma eesmärgi, unistuse suunas ja hoiame kinni sihist - vähendada kiusamist, saavutame me kindlasti  oma eesmärgi.

 

 

Auli Andersalu-Targo on töötanud üle 10 aasta koolipsühholoogi ja koolitajana. Praegu on ta seotud Audentese erakooli ning spordigümnaasiumi õpilaste nõustamisega ja täiskasvanute koolitamisega nii Lastekaitse Liidu kui ka Perekeskuse Sina ja Mina kaudu. Auli töökogemus erinevas vanuses inimestega on näidanud, et inimeste õnnelikkus sõltub suurel määral headest suhetest. Ta on rõõmus, et on saanud jagada heade suhete loomise ja hoidmise tarkusi „Kiusamisest vabaks!“ metoodika õpetamisel. Auli on metoodikaga seotud kui koolitaja ning selle töö läbi on ta kogenud, et paljud täiskasvanud Eestimaa lasteaedades ja koolides tahavad maailma paremaks muuta ja nad saavad seda teha laste kaudu, kes juba varases eas õpivad olema hoolivates suhetes oma kaaslastega. Auli on veendunud, et kiusamisvaba elutee on võimalik – selle loomine on iga inimese võimuses ja vastutusel. 

 

 

Margarita Remnjova on Kalamaja Põhikooli sotsiaalpedagoog, kes on kaasanud "Kiusamisest vabaks!" Metoodikasse kogu koolipere. Kiusamisvaba elutee kohta on Margarita öelnud järgmist: “Kõik algab minu enda seest - minu enda eeskujust. Püüan märgata, mis toimub minu ümber, vaadata veel kaugemalegi ning tunda teiste üle rõõmu õppides ja vajadusel sekkudes.”

 

 

 

Kadri Järv-Mändoja on pereterapeut ja lapsevanemate koolitaja perekeskuses Sina ja Mina ning ühtlasi ka ka "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool " koolitaja. Kadri peres kasvab kolm poega, kellest kahe rühmad on liitunud lillade karude projektiga ning teevad aktiivselt programmiga seotud tegevusi. Kadri peab seda oluliseks, sest turvaline kollektiiv on õppimiseks ja arenguks parim. Samuti aitavad karud last teiste ja enda mõistmisel, mis on heade inimsuhete alus.

 

 

 

Siiri Plangi töötab Puiga Põhikoolis klassiõpetaja ja  õppealajuhatajana. Pedagoogitööd on Siiri teinud 20 aastat ja iga aastaga tundub talle üha enam, et koolis tuleb peale õpetamise järjest rohkem tegeleda kasvatustööga. Probleemide tekkimisel tegeletakse  enamasti  tagajärgede likvideerimise ja  silumisega. Projekt „Kiusamisest vabaks lasteaed ja kool“ on aga andnud võimaluse oskuslikult tegeleda probleemide ennetamisega. Kasvatustöö  on aega ja ressursse nõudev  töö ja seetõttu on seda lihtsam teha, kui kogu kollektiiv õlg-õla kõrval astub ja toetab ühte mõtteviisi. Alati pole kerge  kogu meeskonda koondada ühe mütsi alla, sest igaühel meist on oma nägemus ja kogemus.  Koos arutledes ja kogemusi jagades, saab luua üksmeele kollektiivi  mõtetes ning tegudes. „Kiusamisest vabaks!" metoodika on heaks tööriistaks igale õpetajale. Haridusvaldkonna ühes tähtsamas arengut suunavas dokumendis „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ on välja toodud visioon ja ootused uuele õpikäsitlusele ning väga olulisele kohale on tõstetud ka üldpädevuste arendamine, mis  ühtib antud projekti väärtuste ja missiooniga. 

 

 

Kes on konverentsi moderaator?

Konverentsi moderaatoriks on Jaanus Kangur, kes on tegutsenud koolitajana kümme aastat ning koolitanud selle aja jooksul enam kui kahtkümmet tuhandet inimest. Tema peamised koolitusvaldkonnad on seotud suhtlemise ja koostööga. Viimasel ajal huvitab jaanust peamiselt taastava õiguse praktikate rakendamine töökeskkonnas. Hetkel on Jaanus ka kultuuride uuringute doktorant (ekstern) ning tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on lepitusrituaalid ja rituaalide mõju taastava õiguse protsessis. Kiusamisvaba elutee kohta on Jaanus öelnud järgmist: "Kiusamisvaba elu on just see, mida see lause tähendab ilma kiusamiseta: vaba elu. See ei alga mitte kiusajate leidmisest, märgistamisest ja karistamisest, vaid inimolemuse vastuolulisuse tunnistamisest. Meis elavad koos kiusaja ja kiusatav ning keegi meist pole parem ega halvem. Mõned on mingitel põhjustel sattunud ühte rolli rohkem ja teised teise. Vaba elu eeldab põhjuste mõistmist ja muutmist nõnda, et kõik võiksid elada inimlikku ja inimväärset elu üksteisega koos. Inimestena inimeste keskel."