Avaleht » Huvitavat lugemist

Huvitavat lugemist

Lilla karu taktis kokkuhoidva ning teotahtelise lasteaiarühmani

Kuupäev

Autor: Kadi Hainas, "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" võrgustikutöö koordinaator

2015. aasta esimestel kuudel on „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga liitunud nii need rühmad, kelle lasteaia jaoks on see täiesti uus ettevõtmine kui ka lastegrupid, kelle õpetajad on tänu mõnele oma maja kolleegile lillade karude ja teiste metoodiliste materjalidega juba varasemalt tutvunud.

Näiteks on metoodiline materjal juba tuttav Viiratsi lasteaed Rübliku jaoks, kus alustas peale Viljandimaa koolitust teine rühmameeskond. „Sel hetkel kui esimene rühm liitus, olid nad meie lasteaias kõige keerukam kooslus,“ meenutab Viljandimaal asuva Viiratsi lasteaed Rübliku direktor Luive Rehand metoodika algusaegu, mil oli koos väga mitmekesine seltskond nii loomingulisi, matemaatikas andekaid, tugeva õiglustundega, väga liikuvaid kui ka aktiivseid lapsi. „Kõiki neid orkestrina kokku kõlama panna on suur töö, kuid täna, oma viimasel lasteaia aastal, on nad teotahteline, rõõmsameelne ja kokkuhoidev rühm,“ on direktor õnnelik ning tõdeb, et oma osa on siin kindlasti ka karudel.

Tunnetest rääkimise võlu

Rehandi sõnul on metoodika kasutamine lasteaedades kindlasti väga oluline mitmel põhjusel. „Teadupärast eestlased ei armasta eriti sõnades tundeid väljendada. Metoodika suunab aga tunnetest rääkima ja ka oma eksimusi tunnistama ning sõnastama,“ avaldab Rehand lootust, et selle tulemusel kasvavad lastest avatumad ja oma tundeid julgelt väljendavad täiskasvanud.

Direktor ei salga, et metoodika rakendamine vajab palju pühendumust ja mugavustsoonist väljumist, kuid samas teab ta omast kogemusest öelda, et see aitab hoida ka õpetajate töömotivatsiooni ning suurendab omavahelist koostööd.

Oskus üksmeelele jõuda

Läänemaal asuva Taebla lasteaia direktori Vilja Raamatu sõnul näeb ka tema juba praegu tulemusi. “Taebla lasteaias liitus programmiga esimene rühm kolm aastat tagasi. Selle rühma lapsed oskavad oma tunnete väljendamiseks sõnavara hästi kasutada ja avatumalt suhelda,“ hindab Raamat laste arengut.

Raamat toob näitena situatsiooni, kus oli vaja valida rühmast kolm esindajat. Programmiga liitunud rühma lapsed võtsid vastutuse, hakkasid arutama, jõudsid konsensuseni ja suutsid ise otsustada. Teises rühmas läks vaidluseks, sest küll tahtis üks nende kolme hulgas olla, küll teine, kuni õpetaja lõpuks neid ise loendamise jms teel suunama pidi.”

Ka Põlva Lasteaed Lepatriinu õpetaja Ave Mattus on märganud laste oskust üksmeelele jõuda. „Peame kogu oma meeskonnaga kõige tähtsamaks lastega läbirääkimist, sest just arutelu käigus oleme jõudnud paljude lahendusteni,“ toob Mattus näite.

Oluline ettevõtmine ka lasteaia meeskonnale

Tallinna Rännaku Lasteaias on metoodikaga liitunud nüüdseks kõik rühmad. „Meie lasteaias on iga rühm rakendanud seda metoodikat pisut omamoodi ja see ongi võluv - lilla karu erilisust ju rõhutabki,“ toob Tallinna Rännaku lasteaia direktor Pille Siimpoeg välja metoodika mitmekesisuse. Väga oluliseks peab ta ka projektiga kaasnevat kogu rühma meeskonnale mõeldud koolituspaketti, mis on suunatud lasteaia kahele õpetajale ning õpetaja abile. Samuti peab Siimpoeg oluliseks, et projekti on kaasatud ka lasteaia juhtkond.