Avaleht » Huvitavat lugemist

Huvitavat lugemist

Kogemuspäev „Kiusamisest vabaks!“ Tartu Variku Koolis

Kuupäev

Vahetult enne sõbrapäeva koguneti „Kiusamisest vabaks!“ metoodikakeskuste Tartu Lasteaed Naerumaa ja Tartu Variku Kooli algatusel kogemuspäevale. Esmakordselt Eestis said Tartu Variku Koolis kokku nii linna kui maakonna lasteaedade ja koolide esindajad, et kuulda teiste kogemusi, jagada muljeid „Kiusamisest vabaks!" metoodika kasutamisest, saada tuge, särtsu ja värskeid mõtteid ning samuti julgustada neid, kes programmiga veel ühinenud ei ole.

Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Tartu Kutsehariduskeskuse õpilased valmistasid ette maitsva sõbrapäevalaua. Oli kooki, lilli ja kingitusi. Variku kooli aula tagaseina kattev maast laeni peegel ning just paraja 60-pealise publiku esinejatele kaasa elamine ja ovatsioonid enam meeldinud hetkedel tekitas paratamatult tunde, justkui oleksin sattunud balletti vaatama.

Metoodikate juurdumisel peetakse väga oluliseks kasutajate poolset metoodika kohandamist. Seda oli esinejate ettekannetest tõesti palju kuulda. Mulle jättis väga sümpaatse mulje, et Tartu Lasteaia Naerumaa õpetaja Taisia Mahnatš on tõlkinud massaažiluuletused vene keelde ja neid ise juurdegi kirjutanud – temalt tasub küsida! Õpetaja Sirje Mogom kirjeldas, kuidas nad on oma laste jaoks vestluskaarte lihtsamaks teinud ja luuletusi lühendanud. Tartu Emajõe Koolis on kohandatud metoodikat nii, et nägemisraskustega ja pimedad lapsed saaksid reljeefseid emotikone katsuda ning tekste ja pilte suurendava ekraani, punktkirja ja akende abil kasutada. Õpetaja Sirli Lellepi sõnul on tema töösse metoodika kasutamisega sugenenud senisest enam logopeedi tööle omast, kuna pimedatele lastele emotsiooniväljendusi õpetades on vaja miimika sättimisele tavapärasest enam rõhku panna. „Mõnikord tuleb ikka lausa kätega kaasa aidata, et kui oled kuri, kuidas siis kulm läheb kortsu,“ jutustas ta. Suur osa on rollimängudel, seda ka teistes koolides ja lasteaedades.

Lapsed püüavad ise eeskujuks olla

Metoodika on iga asutuse, õpetaja ja tema väärtuste nägu. Mõnedes on karud eeskujuks lastele, Ülenurme Gümnaasiumis aga aitavad lapsed suurel karul poegi kasvatada ja püüavad ise neile oma käitumisega eeskujuks olla. Karud käivad laste ja nende vanemate sõpradega koos teatris ja õppekäikudel ning teevad avastusõpet. Programmi tulemusuuringute koordinaator TLÜ emeriitprofessor Leida Talts peab oluliseks, et metoodikat kasutades ei piirdutaks konfliktide lahendamisega: „Lapsi igapäevaselt arendades teeme palju selleks, et vähendada kiusamisolukordi. Kiusamiskonflikt ei ole ainus probleem. Pelgalt selle lahendamine ei taga veel kultuuri, mida me väärtuste arendamise kaudu taotleme.“

Tartu Lasteaia Sipsik õpetaja Maili Magerramovi sõnul rääkisid nad algusest peale lastele, et need karud pole kaisuloomad ega tavalised mänguasjad. „Karud on laste jaoks küll rääkima julgustajad, lohutajad ja ärakuulajad, kuid igapäevase töö käigus on kujunenud nii, et meie rühmas on nende „põhiülesanne“ pisut teistsugune. Karu on eelkõige „Kiusamisest vabaks!“ sümbol ja väärtuste kandja. Lapsed teavad, et kui välja ilmuvad karud, hakkame rääkima väärtustest ja suhetest. Kõik saavad võimaluse jagada oma muresid-rõõme rühmaga, kõik soovijad saavad sõna, kõiki kuulatakse ära.“

Õpilased julgevad sekkuda

Tartu Variku Kooli sotsiaalpedagoog Tiina Saluse sõnul näitab nende kogemus, et 1.klassis on lastel tore jätkata tuttava ja turvalise karuga. Kaasaaitamine sujuvamale üleminekule lasteaiast kooli on just see, mida soovisime, kui valmistasime metoodikat ette ka algklasside jaoks. Õpetaja Eha Lokko Tõrvandi Lasteaiast Rüblik hakkas metoodikat kasutama poole aasta eest. Tema sõnul aitab karu alles lasteaeda tulnud lapsel kohaneda ja vanemate eemaldumisest tekkiva ärevusega paremini toime tulla. Karu on alguses lapsega kodus kaasas ja kui ta hiljem lasteaeda jääb, siis on ta tükike turvalisest kodust. Sama kinnitasid ka teised õpetajad.

Koolide poolelt väljendasid ka Ülenurme Gümnaasiumi õpetajad Raili Avastu ja Krista Prušinskaja heameelt, et nad on suutnud õpetada lastele julgust keelduda või vajadusel sekkuda ning jõukohaseid situatsioone iseseisvalt lahendada. Õpilased julgevad sekkuda, lausudes: „Mis toimub?“ ja kaaslasi korrale kutsuda, lausudes: „Lõpeta!“ Nad märkavad abivajajat ja aitavad või otsivad vajadusel abi.

Laste omavahelise suhtlemise toetamisel tuginetakse tunnete peegeldamise meetodile. Probleemide lahendamisel ei kiirustata lahenduste väljapakkumisega, vaid suunatakse lapsi iseseisvalt lahendusteni jõudma. Lapsed ütlevad üksteisele juba ise: „Mulle ei meeldi, et sa nii ütlesid või tegid“. Nad võtavad vastutuse oma käitumise eest. Õpetaja roll pole olla vahendaja ja vastutuse võtja, vaid pigem aktiivne kuulaja ja suunaja.

Oluliseks peetakse suhtlemist ja ühiseid seisukohti: „Erinevustest ei tohi saada põhjus kiusamiseks! Kaaslaste löömine, tõukamine, narrimine, tagarääkimine on lubamatu! Viha ja pahameelega tuleb õppida toime tulema. Kaebamist ei ole - on rääkimine! Aktiivne suhtlemine on heade suhete võti. Omavahel tuleb rääkida nii meeldivast kui ka ebameeldivast. Rõõmu valmistab olukord, kus probleemide lahendamisel ei otsita süüdlast, vaid juhitakse tähelepanu sobimatule käitumisele, õpetatakse märkama ja antakse nõu, kuidas võiks käituda. Õpilased näitavad üles sallivust ja mõistmist teineteise välimuse, kõneerisuste ja käitumise suhtes. Paistis, et karukesed aitavad nii õpetajatel kui lastel erinevatel täienduskoolitustel õpitut mõtestada ja lõimida.

Karud kui erinevate religioonide ja kultuuride kogemuse edasiandjad

Samuti oli üheks eesmärgiks tuua algklasside jaoks juurde varasem hea kogemus Eestis kasutusel olevatest programmidest vanemate sõprade näol (näiteks T.O.R.E, Tartu Laste Tugikeskuse „Vanem õde, vanem vend“ väljaspool kooli ja teised tugiõpilaste vormid). Mõte oli algselt selline, et MTÜ T.O.R.E võiks olla selle osaga programmist seotud. Tartu Kivilinna Koolis ja Ülenurme gümnaasiumis külastavad 5.klassi õpilased iga nädala ühel päeval oma 1.klassi sõpru, arutlevad probleemolukordade üle ja aitavad neil ülesandeid lahendada, mängivad nendega. „Tegelikult käivad nad muidugi sagedamini. Väikesed väga ootavad ja suurtele ka meeldib see programm. Neid oodatakse nagu vanemat õde või venda,“ rõõmustas õpetaja Raili Avastu. Tiina Saluse sõnul võtavad väikesed niikuinii suurematest käitumisel eeskuju. Parem on, kui nad näevad siis midagi positiivset. Õpetaja Tuuli Magerin ja  sotsiaalpedagoog Tiina Salus loetlesid eelnevate tegevuste juurde veel ühise laua- ja liikumismängude mängimise, koolimaja tutvustamise, nooremate abistamise sööklas, väljasõidud, teatrikülastused ja ühised üritused. „Mõnikord kipub suurtel sõpradel enda asjade tegemiseks vähe aega jääma,“ nimetab õpetaja Tuuli Magerin murekohti välja tuues.

Lisaks kõigele muule on lilladest karukestest saamas ka erinevate religioonide ja kultuuride kogemuse edasiandjad. Tartu Lasteaias Sass vahetavad rühmade suured karud rõivaid sõltuvalt sellest, millised pühad on päevakajalised. Kuna Eesti Vabariigi aastapäev oli tulekul, kandis kaasa võetud suur karu kaunist triibuseelikut. Väikesed karud on kõik isikupärased: „Nad saavad selga selle, mis lapse kodust kultuuriruumi peegeldab,“ kirjeldas õpetaja Janika Bachmann. Tartu Variku Koolis on toimunud metoodikaga seoses moešõud ja stiilipäevad. Vihatants, millega lapsed õpetaja juhendamisel lihaseid lõdvestavad ja oma emotsioone teadvustavad meenutas minu jaoks esmapilgul sõjatantsu, millega kauged esiisad minevikus ja üksikutes paikades veel nüüdki end enne sõjakäiku võitlusvalmis seisundisse saavad. Eesmärk on muidugi täitsa erinev. Näiteid toodi ka indiaanikultuurist, meditatsioonidest ja Tuuli Roosmaa poolt üle telesilla õpetatud hiina sõnamängust „Tänase päeva Õis, Okas, Pung“. Ka hing saab tähelepanu – mõnes lasteaias koos karuga hingamisharjutusi tehes, teises arutledes selle üle, mis on hing ja kus see asub. Hing, hingamine ja maailmahing on religioossuse pikas arenguloos kokku kuulunud. Sisemine religioossus on inimesele omane, isegi eestlasele. Ja püütakse võtta igast religioonist see, mis töötab – samuti eestlaste religioossusele omane. Koolide ja lasteaedade igapäevases elus sulavad erinevad metoodikad ja õpitu kokku.

Võtmesõnaks on kodu ja lapsevanemate kaasamine

Üheks metoodika oluliseks raskuspunktiks ja efektiivsuse suurendamise võimaluseks on kodu ja lapsevanemate kaasamine. Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Leida Talts tõi efektiivsusuuringute tulemusi tutvustades välja, et lapsevanemate kaasamist pidasid õpetajad juba enne alustamist parajaks pähkliks. Lapsevanemad olid programmist väga huvitatud ning soovisid, et omavaheliste suhete ning programmi väärtuste – hoolivuse, julguse, austuse, sallivuse –  arendamisega tööd tehtaks. „Kordusuuringu tulemused näitavad aga seda, et õpetajad näevad vahetult metoodika kasutamise mõju igapäevases töös lastega, lapsevanemad seda nii palju ja lähedalt ei näe. Ka lapsevanemad hindasid metoodika kasutamise mõju positiivselt, aga mitte nii kõrgelt kui õpetajad,“ rääkis prof. Talts. „Mõned harjutused on küll sellised, mille peale ise ilma metoodikata poleks vist tulnud,“ muheles kogemuspäeva moderaator Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna peaspetsialist Kaspar Kreegimäe ja kirjeldas, kuidas laste lemmikud massaažiharjutused lasteaiast koos pojaga nende koju jõudsid.

Sidet kodu ja lasteasutuse vahel aitab hoida see, et rühmale ühine suur karu käib nädalavahetuseti laste kodudes külakorda. Elva Lasteaed Murumuna lapsed teevad karuga kodustes tegevustes pilti, esmaspäeval kleebitakse välja prinditud fotod ühisesse rühmaraamatusse ja laps saab kaaslastega jagada, kuidas nädalavahetus läks ning mida karu ja perekond kodus kogesid. Elva lasteaia õpetajad tõid välja ka, et nad mängivad lapsevanematega metoodilisi kaarte läbi ja analüüsivad neid koos. Nii oskab lapsevanem metoodika rakendumisele ise kaasa aidata ja teadlikumalt vaadata sellele, millest laps jutustab. Kogemuspäeval esinejad tõid küll välja nii rõõme kui kitsaskohti, kuid üldjoontes võib öelda, et nende näol on tegemist metoodika aktiivsete kasutajatega. Väljaspool kogemuspäeva olen mõnede lapsevanemate käest kuulnud ka, et mitte kõik rühmad ei ole jäänud metoodikat aktiivselt kasutama. Mõni lapsevanem on tõdenud, et karu on kodus mängunurgas ja laps pole enam tükil ajal teemat jutuks võtnud. Õpetajad on öelnud, et teemakaardid on kõik mitu korda läbi räägitud ja oleks uusi vaja. Loodetavasti aitavad kogemuspäevad saada uusi mõtteid, kuidas programmist pikemalt kasu saada. Koolitusi on palju, õpetajad soovivad proovida erinevaid tehnikaid. Efektiivsusuuringute tulemustest ühe peamise murekohana välja toodud ajanappusest saab aktiivsete kasutajate sõnul üle, kui lõimida metoodika tavapäraste tegevuste hulka.

Lapsed saavad konfliktide lahendamisega ise hakkama

Õpetaja Kadi Persidski Tartu Lasteaiast Ristikhein rõhutas: „Metoodikast on palju abi. Alguses pidi suur karu alatasa laste tegevustesse sekkuma ja kutsuti kokku karukoosolekuid, nüüd enam peaaegu mitte kunagi. Lapsed saavad konfliktide lahendamisega ise hakkama.“ Koolide poolelt väljendasid ka Ülenurme Gümnaasiumi õpetajad Raili Avastu ja Krista Prušinskaja heameelt, et nad on suutnud õpetada lastele julgust keelduda ja piire paika panna, julgeda sekkuda. „Lapsed ütlevad nüüd juba ise „Mulle ei meeldi, et sa nii ütlesid või tegid - asjad ei käi enam läbi õpetaja,“ rõõmustasid nad.

Prof.  Leida Talts soovitab lastega töötades märgata pisiasju, mis on täna hästi tehtud. „Kui seda ei tehta, võib tekkida arusaam, et tehakse midagi selleks, et ei saaks karistada. Oluline on lasta lastel endil arutleda, siis areneb nende sõnavara, et väljendada oma suhtumist ja oma mõtteid.“ Leida Talts rõhutab, et efektiivsus oleneb palju õpetaja professionaalsest kreedost: „Kui tal on arusaam sellest, missugust inimest me tahame kujundada ja missugused me ise oleme, suudab ta metoodikat järjepidevamalt kasutada. Kui ta on positiivselt meelestatud, suudab paindlik olla, on ise ehedaks eeskujuks ja järgib samu põhiväärtusi.“

Lastekaitse Liidu „Kiusamisest vabaks!“ programmijuht Liivia Tuvike väljendas kogemuspäeva lõppedes heameelt selle üle, et kõik efektiivsusuuringutes esile kerkinud raskuspunktid leidsid ka kogemuspäeva ettekannetes kajastamist. „Panid tähele, et see, mille üks esineja küsimusena üles tõstab, saab järgmiste poolt vastatud?“ juhtis ta kohvipausi ajal mu tähelepanu seaduspärale, mis tõesti ka päeva teises poolel kinnitust leidis. Kui julged välja öelda, milliseid küsitavusi või raskusi sul metoodika kasutamisega ette on tulnud, siis on lootust, et keegi teine oskab ja tahab kirjeldada, kuidas tema sellest üle sai.  

Kogemuspäeva korraldasid koostöös Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, Tartu Maavalitsuse haridusosakond, Hariduse Tugiteenuste Keskus, Lastekaitse Liidu programm „Kiusamisest vabaks!“ ning koolid ja lasteaiad.