Avaleht » Huvitavat lugemist

Huvitavat lugemist

Kasvukeskkond kui väärtushoiakute ja iseloomuomaduste kujundaja Põlva lasteaias Lepatriinu

Kuupäev

Ene Tigas,  Põlva Lasteaed Lepatriinu direktor
Foto: Põlva Lasteaed Lepatriinu kodulehekülg 

Väärtused on nagu prillid, läbi mille ma vaatan  maailma;

hindan, mis on hea ja mis on halb, ning  teen oma valikud.

(Merike Mitt)

Kasvukeskkonnast mõeldes peame sageli silmas kodu. Tegelikult on aga kasvukeskkond kõik, mis last igapäevaselt ümbritseb: kodu; lasteaed; mängukaaslased; mänguväljakud; erinevad inimesed, kellega laps kohtub; olukorrad, mida laps läbi elab.

Lasteaed on mitmetasandiline võrgustik, kus lapse väärtushinnanguid kujundab kogu lasteaia personal, kuid sellest olulisemal kohal on kodu. Kui me ei õpeta lapsele konkreetset teadmist või oskust, oleme meie, täiskasvanud, olenemata ametist, vanusest, soost jne oma eeskujuga hoiakute võtmeisikuteks. Täiskasvanu vastutuseks  on lapsi teavitada  vastuvõetamatutest käitumistest ja samas pakkuda asemele vastuvõetavaid käitumisi. Näiteks üle tänava minek selleks ette nähtud kohas; trepist alla tulles ei sõida mööda trepikäsipuud; rühmas heaks kaaslaseks olemine jne... Missugused hoiakud ja kogemused saab laps kaasa kogu eluks, sõltub paljustki just koolieelsest east. Täiskasvanu õpetab alateadlikult oma väärtuseid ka lapsele, kes tajub neid samuti alateadlikult.

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projekti metoodika annabki meile, täiskasvanutele, võimaluse õpetada lastele ja õppida ise just väärtuste kaudu elamist. Et see metoodika on omaks võetud, tõestavad erinevad nimetused: karumetoodika, karustumine, mõmmikoosolek jne.

Meie lasteaiast liitus 2012. aasta veebruaris projektiga kaks rühma, oleme Põlvamaa pilootlasteaed ja tänaseks päevaks on liitunud kõik üheksa rühma. Algus ei olnud lihtne, sest liitumise mõte oli esialgu vaid minu kui juhi peas. Et muutuda lahutamatuks osaks igapäevatöös, vajab uue metoodika rakendamine palju tööd, vaeva ja pühendumist.

Kes oli valmis alustama kohe, kes vajas aega

Juhina tekkis küsimus – oodata ju võib, kuid kui kaua anda selleks aega? Ootasime rahulikult ning ühel hetkel ütlesid õpetajad ise, et nad on valmis. Juhina oli iga õpetaja sisemine valmisolek metoodika alustamiseks minu jaoks väga oluline, sest pärast põhikoolitust oli vajalik metoodika enda jaoks põhjalikult selgeks teha.

Meie kui pilootlasteaed olime esimeste seas, kel tuli oma kogemusi kirja panna. Järgmised liitujad said juba kogemusi meie oma maja õpetajatelt. Nii alustamise kui ka töötamise juures on oluliseks märksõnaks järjepidevus.Võime ju rääkida, et võtame metoodika kasutusele, aga kui see tegutsemine toimub juhuslikult ning järjepidevus puudub, ei ole tulemuseks metoodika rakendamine.

Selleks, et kogu maja töötaks metoodika järgi, on oluline juhi enda motivatsioon, toetus ja kogu pedagoogilise personali teadlikkus.

Juhina panustasin enda teadmised ja oskused väärtusarendusse.  Lisaks „Kiusamisest vabaks!“ koolitustele viisin samal ajal läbi koolitused kogu personalile – „Väärtusarendus Lepatriinu lasteaias“. Mõlemad koolitused täiendasid teineteist. Väärtustele tuginev metoodika on toonud meie mõtetesse ja käitumisse uut hingamist. Tänu sellele oskame teadlikult väärtuskasvatust planeerida ning eelkõige oleme aru saanud, et kõik sõltub kogu personalist - kuidas me käitume, suhtleme ning eeskuju anname.

Kõige raskem oli minul kui juhil toime tulla sisemise konfliktiga, mis tekib, kui inimene hakkab iseenda väärtuste üle juurdlema ja neid analüüsima. Peeglisse vaatamine on kahtlemata raske, sest tahame näha ainult ilusat ja head, olgu see siis töötaja või õppeasutuse tasand. Kui aga julged probleemi tunnistada ja sellest rääkida, siis see ka aitab. selle läbi ja sain aru, et iga töötaja ootab individuaalset toetust ja vajadusel nõu või abi, aga kõige suuremaks küsimuseks oli, kuidas mina suudan seda kõike pakkuda? Juhina saan olla ainult suunaja ja toetaja.

Räägin, tean, oskan ja teen

Mind aitas teadmine, mida õpetan ka õpetajatele – räägin, tean, oskan ja teen. Räägin, mis on minu väärtused ning nägemus lasteaia tööst ja sellest, kuhu ma tahan asutuse juhtimisega välja jõuda. Tean, mida selleks tegema peab, oskan, toetada töötajaid uue metoodika rakendamisel, teen – olen eeskujuks.

Väärtusarenduse tulemusena töötasime kogu kollektiivi ja hoolekoguga läbi lasteaia põhiväärtused: avatus, rahulolu, mängulisus, ausus, sõbralikkus, tunnustus, unikaalsus, sallivus. Täiskasvanute teadlik arusaam, oskused ja hoiakud lasteaia väärtuste järgi toimimise suhtes aitavad igati kaasa lapse positiivse minapildi ja -iseloomuomaduste kujunemisele. Õpetajad tegid ettepaneku, et kõik rühmad hakkavad „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat rakendama ning see sai kajastatud ka lasteaia arengukavas. Õppeaasta üldeesmärgid on seotud väärtustega, millest omakorda juhinduvad õpetajad rühmas töö planeerimisel.

Oleme metoodika rakendamisega teekonnal ning leiame vastuseid küsimustele kuidas edasi areneda, et õpetaja tunneks rohkem toetust, oskaks planeerida, teaks, kuidas karumeetoodika tegevusi päevikus paremini analüüsida, kuidas lasteaia õppekavas metoodikat kirja panna jne. „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” metoodika rakendamine ongi üks pidev õppimine ja muutustega toimetulek.

Kõige olulisem on jääda iseendaks ja järgida väärtusi, millele toetudes tunned end täisväärtusliku inimesena.

Tean, et tulemuse saavutamise märksõnadeks on järjepidevus ja tahe, mingu aega vähem või rohkem. Lepatriinu töökas ja väärtustele orienteeritud personal töötab selle nimel, et me kõik oleksime üksteisele head kaaslased.

Artikkel ilmus Märka Last detsember 2015 "Kiusamisest vabaks!" erinumbris.